Esperanto klubi

Tapa Esperanto klubist kirjutavad lehed vähe, sest see eksisteeris liiga lühikest aega enne II maailmasõda. Vaatamata sellele oli Tapal tõesti Esperanto tänav olemas, see asus paralleelselt raudteega praegusest lõunapoolsest raudteeülesõidust kuni bussijaama taha välja. Tänava äärde jäi vaid 3 elumaja.

Postimees 1935:
Esperantokongressid Tapal.
22. ja 23. apr. peetakse Tapa Gümnaasiumi ruumes kaks esperantokongressi: Eesti üleriigiline ja Lõuna-Eesti Esperantoringkonna oma. Üleriikliku kongressi kavas on rida üldisema tähtsusega küsimusi, nende hulgas ühistöö Skandinaavia maadega, Balti riigid ja esperanto, uuemeetodilise esperanto-algkursuse põhimõtete rajamine ja täienduskursuse väljatöötamine. Kongress lõpeb teisel pühal avaliku peoga, millel tegelastena esinevad Tallinna esperantistide ühingu “Espero” näitlejad, rahvatantsijad ja muusikategelased.

Postimees 1935:
Üleriiklik esperantistide kongress Tapal.
Algas teisel kevadpühal 93 osavõtjaga. Kodumaa esperantistidest olid kongressil esindatud 14 organisatsiooni. Tegevuse aruandest selgus, et Eesti esperantistide möödunud aasta tegevus väga aktiivseks osutunud. Samuti on tulemusrikkalt tutvustatud eesti kirjandust ja muusikat.

Järva Teataja, 23. aprill 1935.
Esperanto kongress Tapal.
Teisel kevadpühal peeti Tapa ühisgümnaasiumi ruumes esperanto kongressi. Kongressile oli ilmunud 93 osawõtjat-esindajat 14 organisatsioonist üle kogu maa. Esindajaid oli ka Lätist. Tervitusi kongressile olid läkitanud Tšehhoslovakkia, Poola, Taani ja Rootsi esperantistid. Kongressi juhatajaks valiti ins. Kapper Tallinnast, abiesimeheks J. Türn Tallinnast ja teiseks abiesimeheks Raukas Tartust. Kongressil konstateeriti, kuivõrd tänulikku ja püsivat tööd on tehtud esperantistide peres kodumaa tutwustamiseks wälismaal. Tapa linnawalitsuse poole otsustati pöörata soowiawaldusega, et Tapal üks tänawatest ristitaks esperanto keelde. Esperanto on Tapal  lewinenud eriti raudteelaste peredes.

Postimees 1936:
Aktiivsed esperantistid Tapal.
Nende algatusel ja ettepanekul ristis isegi Tapa linnavolikogu möödunud sügisel ühe linna tänava “Esperanto” tänavaks. Tapa esperantoringi liikmeks on 30 tegelast. Esperantistidel on oma raamatukogu. Kavatsusel on uute avaramate ruumide muretsemine. Teostamisel on esperantopropaganda ühes esperantokirjanduse näituse korraldamisega. 3. veebr. algavad esperanto-kursused R. Liewenthali juhatusel.

Esperanto keelest

Esperanto ehk esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel). Esperanto  autoriks on Poola silmaarst Ludvik Lazar Zamenhof, sündinud 15. detsembril 1859. aastal Poola  linnas Bialystokis, kes avaldas selle kohta 1887. aastal raamatu „Unua Libro“ (“esimene raamat”)  pseudonüümi Doktoro Esperanto (“doktor lootja”) all, ning see jäigi keele nimeks. See oli uue  rahvusvahelise keele õpperaamat, milles oli keele elemendid koos näidetega, 16 reeglit ja 918  sõnatüvest koosnev sõnastik venelastele. Esperanto grammatika on lihtne ja korrapärane, erandeid  ei ole. Esperanto levis algul Poolas ja Venemaal, kuid võitis juba 20. sajandi alguseks palju  pooldajaid Prantsusmaal, Inglismaal ja mujal, nii et esperantistide liikumine muutus  rahvusvaheliseks. Ülemaailmne Esperantoliit asutati 1908. Esperanto keele kirjutamiseks kasutatakse  ladina kirja. Tähestikus on 28 tähte, kuue tähe puhul kasutatakse diakriitilisi märke ˆ ja ? (c, g, h, j,  s ja u).
Esperanto keele tähestik:
a b c ĉ d e f g ĝ h ĥ i j ĵ k l m n o p r s ŝ t u ŭ v z
Esperanto keel on täielikult häälduspärane, igale tähele vastab ainult üks häälik ning igat häälikut  märgitakse ainult ühe tähega. Tähti c, g, j, s hääldatakse vastavalt kui tš, dž, ž, š. Keeles on kaks  käänet – nimetav ja osastav. Esperanto sõnavara (sõnatüved) on tuletatud peamiselt romaani ja  germaani keeltest. Esperanto keele ümber on tekkinud isesugune kultuur oma kirjanduse, muusika ja  ideoloogiaga.