Tapa Raudteelaste A/Ü Klubi, aastast 1979 Tapa Raudteelaste Kultuurimaja
Klubihoone valmis 1959. aastal. 4 korda nädalas näidati kino, alustasid tööd isetegevuskollektiivid. 1976. aastal oli klubi juures 18 isetegevusringi: segakoor (juh. Ilmar Mägi ja Endel Vahersalu), naiskoor, sümfooniaorkester (1958-1978, dirigent Ilmar Mägi), 3 instrumentaalansamblit, vene ja eesti näiteringid. Lavastasid Rein Tuherm, J. Krents, Harri Viiralt etendused A. Liivese “Uusaastaöö”, R. Kaugveri “Seitse pikka päeva”. Veera Otstaveli juhendatud kodundusring korraldas näitusi, Erna Vaidla juhendas õmblusringi, Vilvi Suikanen kunstiringi. Tegutsesid pensionäride külakapell, naisansambel „Kadriko“, naisrahvatantsurühm, fotoring (Helmut Tammes, Avo Kull, Avo Seidelberg, Valter Hiet, Uldo Vaht jt.). Tehnikahuvilistele tegutses raadioring. Klubi keldris kudusid käsitöö naised kangastelgedel kangaid ja vaipasid.
Malle Reimanni juhendamisel tegutsesid lasteringid. Lauldi, mängiti, tantsiti, korraldati laste lauluvõistlusi, spordivõistlusi jalgratastel ja võidujooksmises. Korraldati mardiõhtuid hane söömisega, meeleolukaid nääriõhtuid näärisokuga.
Pereõhtuid juhtis Selma Neider, hiljem Ülo Kiipsaar. Seal pandi alus populaarsele pereklubile “Leevike”, mis oli 200-liikmeline, isemajandav. Pereõhtuid viidi läbi kultuurimaja ruumides sügisest kevadeni, üks kord kuus. Klubi presidendiks valiti Harri Allandi, seejärel kuni tegevuse lõpetamiseni 1995. aastani Jaan Viktor. Põhirõhk pandi aktiivsele meelelahutusele. Tantsumuusikat kutsuti tegema vabariigi parimad ansamblid (Rock Hotel, Karavan, Suveniir, Artell, H. Zeigeri Big-Bänd jne.) Tantsu vaheaegadel esinesid külalised: näitlejad, humoristid, lauljad, tantsijad, moekunstnikud, poliitikud, ajakirjanikud jt. Oli ka pereõhtuid ühe kindla läbiva teemaga.
1974-1985 tegutses aktiivselt kammertrio, koosseisus Leida Viiralt (Sootaru) – klaver, Endel Vahersalu – I viiul, Heino Sepandi – II viiul. 1981. aastal andis kammertrio oma 100. kontserdi.
Esimese direktorina asus tööle Linda Pilt, edasi järgnesid Ülo Pilt, Konstantin Nikanov, Felix Klemets, Arno Püss, Paul Kuldnokk, Viktor Opper, kõige kauem (1971 – 1981) Raivo Raid, edasi veel Samuel Golomb, Tatjana Kutsjuba (KT), Nikolai Albert ja viimasena 2,5 aastat Oleg Bõtškov.
Naiskoor alustas tegevust 1950. aastal Leida Sootaru (Viiralt) juhtimisel. Alates 1961. aastast kuulus koor Tapa Raudteelaste Klubi alla. 1956-1961 oli koorielu seotud energilise koorijuhi Uno Poolaga, 1962. aastast Enn Kiilaspeaga. 1968-1975 juhatas koori Tapalt võrsunud noor koorijuht Helina Suurhans. 1970. aastal sai koor nimeks “Leelet”. 1979. aastast kandis koor nime Tapa Raudteelaste Kultuurimaja naiskoor “Leelet”. Alates 1975 kuni koori tegevuse lõpetamiseni hoidis taktikeppi Ahti Raias.
1980. aastal omistati koorile rahvakollektiivi nimetus. Anti iseseisvaid kontserte Eesti eri paikades ja kaugemalgi, laule helisalvestati, esineti TV-s. 40 tegevusaasta jooksul lauldi 315 laulu, kooris osales 40-45 lauljat, kooril oli oma lipp ja moto. Koor lõpetas tegevuse 1993. aastal. Koori arhiiv ja lipp on hoiul Tapa muuseumis.
1991. aastal moodustati meeskoori “Tarm” ja naiskoori “Leelet” baasil segakoor “Leetar”. Kuni 1993. aastani laulsid eraldi ka mees- ja naiskoor.
1990. aastate alguses jäi kultuurimaja elu soiku. 1. juulil 1992.a. anti amortiseerunud hoone Tapa linna alluvusse, kultuurimaja uueks nimeks sai Tapa Kultuurimaja. Lõplikult lõpetas kultuurimaja oma tegevuse 1.detsembril 1993.a. Kuna linnal puudusid rahalised võimalused hoone renoveerimiseks, siis müüdi see enampakkumisel ärimees Oleg Grossile, kes peale ümberehitusi avas seal 1998. aasta detsembris kaubanduskeskuse.
Raudteelaste Klubi segakoor 1959 – 1964
Innustus Raudteelaste Klubi segakoori asutamiseks pärineb grupi Tapa Teejaoskonna töötajailt – lauluhuvilistelt, kes organiseerisid väikese ansambli esinemisteks „oma rahvale“ riiklike pühade-tähtpäevade tähistamiseks aktustel. Ansambli juhtimisega tegeles rajooni kultuurimaja naiskoori juht Uno Poola, harjutus- ja esinemiskohaks oli okupatsiooniaegne barakk Veski tänaval.
Kuna oli valmimas uus klubihoone, hilisem Raudteelaste Kultuurimaja, osutus vajalikuks laiahaardelisema segakoori moodustamine, seda klubi juhataja Linda Pildi agaral ettevõtmisel. Esimene koori kokkutulek oli 13. jaanuaril 1959. aastal vanas barakk-klubis, koori lauljaid paarikümne ringis. Koori korralisel koosolekul 2. veebruaril 1959 moodustati koori nõukogu, koosseisus: koorivanem Aleksander Ruil, koorivanema abi Helmi Püss, kroonik Valter Moon, häältevanemaiks Agnes Reinomägi, Leina Veiler, Hugo Ülesoo, Kalju Sagar. Koorijuhiks valiti Endel Vahersalu, kes tegutses selle raske kuid tänuväärse ja tulemusrikka tööga kuni 1962. aastani, mil tervislikel põhjustel ja arstide soovitusel loobus.
Algas vilgas töö, seda nii repertuaari õppimise kui ka lauljate ridade juurdekasvul. Kui alustati 18 lauljaga, siis koori hiigelpäevil osales kooris 80 laulja ringis, neist raudteelasi 50% ringis, ülejäänud jagunesid linna 20 asutuse-ettevõtte vahel. Peatselt oldi juba niikaugel, et esimene avalik esinemine toimus 30. mail 1959. aastal 1. Mai aktusel. Samal aastal olid kaalukamad esinemised veel Tapa Rajooni laulupäeval Neerutis 21. juunil ja nädal hiljem, 27.-28. juunil osalemine Lätis Gulbene rajooni laulupäeval. Hiljem osaleti 1960. aasta üldlaulupeol, võeti osa kõigist Tapa Rajooni laulupäevadest Neerutis aastail 1959 – 1963. Esineti ka Paides, Kehras, Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Tartus.
Tihedas koostöös Tapa Laste Muusikakooli sümfoniettorkestriga peeti ühiseid aastapäeva kontserte ja jõuti isegi niikaugele, et avanes võimalus esinemiseks juulis 1953. a. Eesti Televisioonis.
Aastal 1962 loobus koorijuhi kohustest Endel Vahersalu, keda asendas Tapa Laste Muusikakooli juhataja Ilmar Mägi. Esialgu laabus kooritöö sujuvalt, sest kooril oli piisavalt võimekust. Paraku aga ei leidnud Ilmar Mägi lauljatega vajalikku „ühist keelt“, sagenesid kooriga mittemõistmised. Lisandus veel Tapa rajooni likvideerimisega seotud tagasiminek Tapa üldises kultuurielus ja Tapa Autobaasi nr. 21 meeskoori asutamise plaanid. Need kõik kokku mõjutasid koori senist edukat tegutsemist ja tagajärjeks oli, et 1964. aastal soikus koori tegevus täielikult.
Raudteelaste Klubis, hilisemas Kultuurimajas tegutsenud ansamblitest läbi aastakümnete
Kuni restorani avamiseni 1960. aastal mängis instrumentaalansambel Noortekohvikus, mis oli 1953. aastal kooperatiivi ehitusmeeste poolt ehitatud tuletõrje aia äärde aadressiga Lillaka tn. 8 a. Nii mängisid 1950. aastatel Tapa ainsas kohvikus õhtuti neljaliikmeline orkester, esitades meeleolukat muusikat, mille saatel ruumipuudusele vaatamata tantsiti. Pillimeesteks olid tapalastele tuntud mehed – orkestri vanem Erich Riige, kes mängis ise viiulit või saksofoni, bajaanil Leo Mõtuste, kitarril Ralf Vaiksaar ja kitarril Felix Thomson.
Nii oli see kuni uue restorani avamiseni, kuhu läksid üle ka kohviku orkestrimehed. Aegade jooksul koosseis muutus. Restoranis mängisid aegade jooksul Harri Kesvatera kitarri, Felix Klemets trumme, Erich Riige saksofoni, Ivar Lass klarnetit, Felix Thomson kitarri, Juri Dzumkov akordionit, Valeri Tihhonov basskitarri.
Raudteelaste Klubis tegutses aga mitmeidki ansambleid.
1973. a. kevadest kuni 1974 sügiseni tegutses ansambel „Helmed“, mille koosseisu kuulusid Urmas Tamm (orel, laul), Siimo Hiiet (basskitarr), Arvin Piirmets (soolo/rütmikitarr), Alar Koemets (löökriistad), Meelis Kaseväli (solist), hiljem liitus Sergei Savlatškov (kitarr, laul), 1974. aasta suvest tuli koosseisu Valeri Fedortšenko (löökriistad).
1970. aastail tegutses ansambel „Sfinks“. Helitehnikuks oli Heiki Kala. Kooseisus mängisid Aleksander Jairus (solist, soolo/rütmikitarr), Ants Tedrekull (rütmikitarr), Raimo Jürgenson (basskitarr), Jaak Märtson (laul, rütmikitarr), Meelis Kaseväli (laul, tamburiin), Heldur Poddo (laul, plokkflööt), hiljem mängis Ants Tedrekulli asemel Toomas Hiljurand trumme, rütmikitarril Arvin Piirmets.
1973 – 1975. aastani tegutses klubis ansambel „Kati“, koosseisus Ilmar Kaljulaid (kitarr, laul), Siimo Hiiet (bass), Ago Kübarsepp (kitarr), Toomas Tamm (klahvpillid), Toomas Haljaste (trummid, laul).
Klubi aegadel tegutses populaarne ansambel „Felica“ aastail 1973-1975. Ansambli koosseisus mängisid Valeri Fedortšenko, Gennadi Aksjonov, Veli Randver, Valeri Tihhonov, Raimo Jürgenson, Rein Ots ja Raivo Raid.
Samuti tegutses Raudteelaste Kultuurimajas aastail 1985 – 1996 ansambel „Abris“ koosseisus: Toivo Aleksandrov (bass), Pavel Smetanin (solist), Anatoli Polistšuk (trummid), Andrei Potapov (kitarr), Aleksander Sorgin (bass, kitarr), Sergei Hirv (klahvpillid), Igor Hvatov (kitarr) ja Vladimir Jurkov (kitarr, solist).
Tapalt pärit muusikuid esines ka teistes ansamblites. Tapa restoranis 1980. aastatel, Tamsalu Kultuurimaja all tegutsenud vokaalinstrumentaal ansambel „Veksel“ koosseisus mängisid Andres Paas (solist, rütmikitarr), Urmas Tamm (basskitarr), Väino Röömer (solist, soolokitarr), Avo Hein (klahvpillid), Mait Kuura (löökriistad). Aegajalt asendas Avo Heina klahvpillidel Valeri Tihhonov. Ansambel lõpetas tegevuse 1991. aastal.
Tapalt pärit muusikuid võib leida ka algselt Vohnja „Pärna“ kolhoosi, hiljem Aravete Kultuurimaja all mänginud ansamblist „Farmer“. Tegutsemisaastad jäävad 1980 – 1986. Helitehnik Meelis Saame 1982-1984, koosseisus: Meelis Kaseväli (laul), Ants Tedrekull (soolokitarr), Peeter Ülesoo (basskitarr), Mart Bellis (klahvpillid), Alar Koemets (trummid).
Võib öelda, et ansamblist Farmer kasvas välja hilisem ansambel „WHB“, mis tegutses aastail 2005 – 2010. Algkoosseisu kuulusid Ants Tedrekull, Raimo Jürgenson, Alar Koemets, Arvin Piirmets ja Meelis Kaseväli.
Ansamblist WHB kasvas aga välja praegugi tegutsev ansambel „MEELIS BAND“. Bänd alustas tegevust 2013. aasta jaanuaris. Algkoosseisu kuulusid: Ants Tedrekull (soolo/rütmikitarr), Raimo Jürgenson (vokaal, basskitarr), pärast Antsu lahkumist igavikuteele tuli ansamblisse Sven Kullerkupp (süntesaator, laul) ja pärast Sveni lahkumist bändist Aleksander Bondareff (soolo/rütmikitarr). Viimasel ajal mängib bändis kitarri ja laulab Tarmo Kopti. Tema ülesandeks on ka efektid.
“Tapa valss”
(Sõnad ja viis Oskar Okspuu)
Vanasti nii Hansa aegu
Tapa linna polnud veel.
Porkuni alla piraatide laevu
kandsid siit Valgejõe veed.
Refr. Muutunud on ümbrus, ajad,
muutunud on teed.
Ei Porkuni alla piraatide laevu
kanna siit Valgejõe veed.
Kodumaa südames metsade rüppes
sirgunud on meie linn.
Tapa töökas rahvas teab,
mis on selle hind.
Refr. Muutunud on ümbrus, ajad…jne.
On terasteede helisid
meil kestnud üle sajandi.
Kogu Eesti rahvas teab,
mis on selle hind.
Refr. Muutunud on ümbrus, ajad…jne.
On igal linnal oma laul,
kuid Tapal seni puudus see.
Nüüd on see laul me linna laul
ja koos me laulame.
Refr. Muutunud on ümbrus, ajad …
Me lapsed lastelastega
kord seda laulu laulavad.
Et Tapa soodest läbi läind,
on Neeruti siit Kalev käind.
Refr. Muutunud on ümbrus, ajad… jne.
“Tapa valss”, laulab Valeri Tihhonov: