Tapa Apostliku Õigeusu kiriku kalmistu

Tapa Apostliku Õigeusu kiriku surnuaiale pandi alus 1896. aastal. Seal, kus asub praegu Apostliku Õigeusu kiriku kalmistu, oli Tapa mõisa metsavahi mahajäetud põld ja 1921. aastal eraldati veel 2 tiinu lisamaad Valgma karjamõisa maadest.
Kalmistu asupaiga valis Apostliku Õigeusu kiriku preester Kirill Janson, kes ka ise samale kalmistule maeti.

Ajaperioodil 1987 – 2008 on 19 aasta jooksul hävinenud 19 hauaplatsi, risti või kivi, mis viitaksid Tapa inimeste haudade asukohtadele vanal kalmistul.

Meetrikaraamatute põhjal on vanale kalmistule kõige esimesena maetud Nadezda Agapajeva, kes suri 07.09.1897  olles 5-aastane, surma põhjus oli difteeria.

Vanim säilinud haud leitud 2011 aastal: Friedrich Kolshorn, sünd. 19.06.1870, surn. 10.08.1898, tema haud asub kalmistu ees servas, madal plaat rohus.

Hetkel olevate andmete põhjal saab öelda, et viimane matus tehti vanale kalmistule 1955. aastal, maeti Tapa Täitevkomitee esimehe Alfred Matsoni abikaasa Maria Matson.

Kalmistul on teadaolevalt kaks ühishauda, milledeks on „Leitnant Hans Kõiva ja kolm tundmatut sõdurit“ ja Loode-Armee ühishaud, kuhu on maetud 27 tüüfusesse ja sõjahaavadesse surnud inimest Udriku hospidalist. Leitnant Hans Kõivaga ühel platsil maetud 3-st tundmatust sõdurist on üks teada: Julius Ventsel (sünd. 30.07.1892, hukkus 22.12.1918 Jõeperes), kuid hauaplaati ei ole tema nimi graveeritud.

Kalmistul on väheseid sõjategevuse jälgi, kivipostides ja mõnel hauakivil on kuulide täkked sees, leitud on vene vintpüssi hülsse.

Kalmistul tehti ümbermatmised 14.11.2011 kui kaevati välja ja maeti ümber linnakalmistule Kirill Janson Martini p., kes oli ülempreester aastail 1895-1925, sünd. 10.11.1837, surn. 20.06.1925, suri 87-aastaselt vanadusse ja tema abikaasa Olga Janson, surn. 05.10.1932 86-aastaselt vanadusse. Ümber maeti ka Vasknarva Õigeusu kiriku preester Eutropi Schilov, kes suri 31.03.1932 60-aastaselt. Ta jäi Tapa jaamas rongi alla ja rong lõikas tema keha pooleks. Ümbermatmist viis läbi Ristija Johannese koguduse preester Roman Tsurkan ja metropoliit Kornelius.