Tapa depoo
Tapa depoo on Tapa raudteejaama juures asuv veduri- ja vagunidepoo, mida haldab ettevõte AS Operail.
Tapa veduridepoo ja vagunidepoo olid enne Eesti Raudtee erastamist iseseisvad struktuuriüksused. Sel ajal töötas veduridepoos keskmiselt 262 töötajat ja vagunidepoos keskmiselt 183 töötajat.
Alates 1. veebruarist 2003. a. kuuluvad mõlemad depood ühe struktuuriüksuse – Tapa depoo – koosseisu. Depoode ühendamise raames viidi vagunite remonditsehh üle vedurite remonditsehhiga ühte hoonesse.
Ühendamine viidi läbi 2005. aasta esimese kvartali jooksul. Vanas depoos oli viimane tootmispäev 11. veebruaril 2005. a. ja uues depoos alustati 17. veebruaril 2005. a.
20. aprillil 2005. a. avati pidulikult Tapal Eesti Raudtee ühendatud vaguni- ja veduridepoo – Tapa depoo, mille rajamisse investeeriti ligi 50 miljonit krooni.
Tapa depoos valmis vedur
- oktoobril 2018. aastal toimus Operail AS (endine ärinimi EVR Cargo AS) Tapa depoos suur sündmus: mootorvedur C30-M sai ristimisel nimeks Adam ning masin sõitis depoost välja. Operail AS juhatuse esimees Raul Toomsalu rääkis, et sellega tehti algust veduriehitusega Tapal: „C30-M 1564 on ligikaudu 80 aastase pausi järel esimene vedur, mis on valminud Eestis. Tegemist on Operail AS ja Tšehhi ettevõtte CZ Loko ühisprojektiga.“
2017.aastal alustasid toonase nimega EVR Cargo ja CZ Loko 17 aasta eest Ameerikast ostetud General Electricu kuueteljeliste diiselvedurite C30-7A täielikku ümberehitust. USA vedurite kasutusaeg hakkab ümber saama ning nii otsustatigi need rekonstrueerida. Esialgsest vedurist taaskasutatakse ainult raami ning sisuliselt on tegemist täiesti uue veduri ehitamisega. Uued vedurid hakkavad kasutama USA tuntud masinaehitaja Caterpillar 1550-kilovatise võimsusega diiselmootoreid ja Saksamaa elektrotehnikatootja Siemens vehelduv-voolu generaatoreid. Veduri enda nominaalkaal on 138 tonni ja tippkiirus 100 km tunnis.“
Adam Zmijevski, kes oli ajaloost teada Tapa jaamaülem ja kelle mälestuseks uus vedur oma nime sai, mõrvati elajalikult märtsis 1918.aastal taganevate enamlaste poolt Jõhvi jaamas. Ta maeti Tapa vanale õigeusu kiriku kalmistule, kuhu pärast 1955.aastat enam matmisi ei teostatud. Aastal 2011 kalmistu korrastustööde käigus leiti vaid hauaplaadikillud, mis viitavad et ta sinna maetud oli, hauaplatsi asukohta polnud aga enam võimalik kindlaks teha.
Operaili Tapa depoo on ainus koht Eestis, kus vedureid ehitatakse. Tänaseks on valminud 13 vedurit. Neist 10 on Operaili enda kasutuses ja teenivad Eesti kaubavedu, kolm vedurit on aga kohandatud Soome raudteele, seal sertifitseeritud ja teevad oma igapäevast tööd Soomes. Soome raudteel sõidavad vedurid JAKOB, ANTS ja PAUL.
Nimelised vedurid Tapa depoost:
ADAM, vedur nr. 1564 – Adam Zmijevski, Tapa jaamaülem aastail 1909 – 1918.
KARL, vedur nr. 1561 – Karl Glaudan, Tapa jaamaülem aastail 1918 – 1933.
RUDOLF, vedur nr. 1559 – Rudolf Bernhard Blauhut (eestist. Rudo Merilo), Tapa jaamaülem aastail 1933 – 1940.
JAKOB, vedur nr. 1570 – Jakob Roplik, Tapa jaamaülem aastail 1940 – 1942.
OTTO, vedur nr. 1560 – Villu-Otto Vane, Tapa jaamakorraldaja 1938 – 1941.
LEO, vedur nr. 1558 – Leo Pärg, Tapa jaamaülem aastail 1942 – 1944.
MÄRT, vedur nr. 1566 – Märt Külvik, Tapa jaamaülem aastal 1944.
OSKAR, vedur nr. 1571 – Oskar Kriisk, Tapa jaamaülem aastail 1953 – 1954.
ANTS, vedur nr. 1574 – Ants Kurvits, Tapa jaamaülem aastail 1963 – 1987.
PAUL, vedur nr. 1562 – Paul Lukka, Operaili endine juhatuse liige.
AUGUST – Tapa jaamaülem Arnold August Peri.
STEPAN – Tapa jaamaülem Stepan Rõbakov.
ILKKA – vedur sai nime Operaili Soomes tegutsetud aja auks Operail Finlandi tegevjuhi järgi.
