Tapa esimesed mõisnikud.


1570. aastal andis kuningas Johann III (Johann III oli Gustav I Vasa ja Margareta Eriksdotteri poeg) Tapa küla Toomas Wegesackile eluks ajaks tarvitada. 1593 oli Tapa küla juba Hans Nienbergi kasutuses. 20.10.1614 andis uus kuningas Gustav II Adolf Raasiku mõisa asemel sõjakomissar Adam Schrapferile vakamaad Reineveres, Paide alade külad Ampel, Wooküll, Reinefer, Koick, Kurbaküll, Kurro, Jotma, Kuifer, Afer ja Taps ja Albu mõisa. 1620. aastal on aga Tapa küla Wolter von Tiesenhauseni nimele kirjutatud. 1623. aastal aga taas Adam Schrapferi nimel. Ilmselt just sel ajal otsustatigi Tapa külasse mõis ehitada, sest mõisate nimekirjas on Tapa (Taps) 1629. aastal Wolter von Tiesenhauseni omanduses. Kes oli too sõjakomissar Adam Schrapfer? Sugulussidemed Wolter von Tiesenhauseniga on veidi ebaselged, sest Wolteri abikaasa Anna von Wrangelli ema Barbara von Wrangell oli sünnijärgne Schrapfer. Vana Wolter von Tiesenhauseni sünniaeg on umbkaudu 1580 ja surmaaeg pärast 1649. aastat. Tema isaliin on teada kuni aastani 1180. Fakt on aga see, et Wolter von Tiesenhausen oli valmisehitatud Tapa mõisa kõige esimene omanik 1629. aastal. 10. märtsil 1646. aastal pantis ta Tapa mõisa Caspar Strahlbornile. Rohkem temast andmeid kahjuks ei ole leidunud. Tapa mõisa päris Wolteri poeg, major Adam Johann von Tiesenhausen, kelle sünniaeg on umbes 1620 ja surmaaeg pärast 1681. aastat. Adam Johannil oli poeg Erich Johann von Tiesenhausen, kelle sünniaeg on umbes 1660. aastal ja surmaaeg pärast 1713. aastat. Tema abikaasa oli Gertrud Helena von Hastfer.
Mõnda aega oli Tapa mõisnikuks rittmeister Erich Johann von Tiesenhausen, kuid juba õige pea märgitakse mõisaomanikuks hoopiski Adam Johann von Tiesenhauseni õde Margaretha von Tiesenhausen, sündinud umbes 1640, surnud pärast 1684. aastat, kes jäi ka viimaseks Tiesenhauseniks Tapa mõisas. Abielus oli ta Hendrik Wolmar Bockiga. Peale Põhjasõda (1700-1721) andis reduktsiooniga konfiskeeritud mõisa Vene restitutsioonikomisjon von Tiesenhausenitele tagasi. Edaspidi läks mõis Berndt Wolmar Brandti ja Caspar Wilhelm Brandti kätte. Kui kauaks, pole teada. Viimane mõisaomanik enne von Focke oli aga hoopis keegi von Baggenhufwudt. Tema kohta samuti ajalugu vaikib ega avalda mingeid märke. 1782. aastal on aga Tapa mõis Sagadi mõisniku Gideon Ernst von Focki valduses ja von Fockide kätte jäi mõis kuni riigistamiseni 1919. aastal.


Tapa mõis


Tapa mõis rajati 17. sajandi teisel kümnendil ning asub praegusest Tapa linnast edelas. Mõisale kuulusid kaks karjamõisa: Niido (Nido) ja Valgma (Walgma). Mõis kuulus Wolter von Tiesenhausenile. Reduktsiooniga mõis konfiskeeriti, kuid peale Põhjasõda andis Vene restitutsioonikomisjon mõisa Tiesenhausenitele tagasi.
Edasised omanikud Margaretha Charlotte von Tiesenhausen, Berndt Wolmar Brandt, Caspar Wilhelm Brandt, von Baggenhufwudt, 1782 Gideon Ernst von Fock Sagadilt, 1827-1919 Axel von Fock. Fockide valduses püsis mõis aastani 1919.
1820. aastatel ehitatud peahoone oli omal ajal üks uhkematest klassitsistlikest härrastemajadest. Ühekorruselist kelpkatusega hoonet iseloomustas esifassaadil paiknev kõrge astmikfrontooniga portikus. Külgmised madalamad risaliidid kandsid kolmnurkfrontoone. Peasissekäigu ees asus pandus.
1942. aasta jaanuaris põles momendil tühjana seisnud mõisahoone maha ning järele jäid vaid kiviseinad. Tulekahju põhjustas päeval jäätunud torude üles sulatamine leeklambiga. Soojustamiseks kasutatud saepuru süttis hilja õhtul. Paraku avastati tulekahi liiga hilja ning härrastemaja ei õnnestunud enam päästa. Säilisid ainult keldrikorrusel asuvad ruumid. 1955. aasta paiku taastas vene sõdurite ehitusrood hoone, kuid mitte enam endisel kujul. Sellisena, kahekorruselise elumajana, on ta säilinud tänapäevani. Praegu on hoone juba pikemat aega olnud elaniketa ja laguneb.
I Eesti Vabariigi ajal, aastatel 1920 - 1930 asus mõisas 1. soomusrongirügemendi staap ja ohvitseride kasiino. Esimene kasiino rajati Tapa mõisniku von Focki ajal ehitatud viinavabrikusse, mis oli tuntud selle poolest, et 1921. aastal aeti seal piiritust katsepartiina turbasamblast. Kasiinos korraldati peoõhtuid, toimusid laulukooride (allohvitseride segakoor) harjutused ja muud rügemendi üritused. Kasiino lõpetas tegevuse Nõukogude võimu kehtestamisega. 1980. aastal viinavabrik lammutati. Kõrvalhoonetest (mille kohal praegugi asub kaitseväe territoorium) ei ole alles praktiliselt mitte midagi. Säilinud on suur osa mõisa parki ja pärnaalleed.

 

Tapa mõisahoone vahetult enne soomusronglaste ülevõtmist

 

Tapa mõis umbes 1926 Foto Meelis Laanemetsa erakogust

 

Tapa mõis xx saj. algul

 

Tapa mõis

 

Tapa mõis umbes 1922

 

Tapa mõisa sammaste kaunistused, umbes 1922

 

Tapa mõisa varemed 27.11.1944. Foto ajalooarhiivi FOTIS kollektsioonist

 

Tapa mõisa varemed 27.11.1944. Foto ajalooarhiivi FOTIS kollektsioonist

 

Tapa mõisa varemed. Foto ajalooarhiivi FOTIS kollektsioonist

 

Mõisa kohale 1955. aastal N. Liidu sõjaväe ehituspataljoni sõdurite poolt ehitatud korterelamu

 

Tapa mõisa välisvaade ja siseruumid 2011:

 

Tapa mõisa aegsed keldrid 2011:

 

Tapa mõisnikepere pärinemine

8.02.1745 sai von Fockide perekond Rootsi kuninganna Christina diplomi järgi Eesti pärisrahvaks. Von Fockide sugupõlv saab alguse Rootsi linnast Westfahlenist. Esialgselt oli von Fockide sugupuu algallikaks Kuramaa perekond Bruckenid, kuid nad kasutasid erinevaid suguvõsa vappe.
Esimesed von Fockid Eestimaal on teada Kirbla kirikukogu alla kuulunud Padise Kloostri külakohast 13. sajandist. Nendeks olid Jürgen von Fock ning tema abikaasa Vibecke Sohd. Nende poeg Heinrich von Fock oli Taani ajal mõisavalitseja Kuressaares, alampolkovnik Poola sõjaväeteenistuses. Heinrichi abikaasa oli Katharina von Sacken, kellega sündis poeg Hans von Fock (sünd. 1547 Edise mõisas Lüganuse kirikukogus).
Hans oli sõjaväeline komandant Kuressaares ja Sadala mõisnik Juuru kirikukogus. 1577. aastal tsaar Ivan Vassiljevitši röövretke ajal Eestisse langes Hans venelaste kätte vangi ja suri teadmata ajal Moskvas. Hans von Fock oli abielus Hedwig von Luggenhuseniga, kellega neil oli poeg isalt päritud nimega Hans von Fock (sünd. 09.07.1575, surn. 1640).
Oma ametitelt oli Hans von Fock raehärra Narvas ja Eestimaa maanõunik. Noor Hans oli aga juba kuue mõisa pärushärra: Voka mõis Jõhvi kirikukogus, Konju mõis Jõhvi kirikukogus, Patsu mõis Martna kirikukogus, Idavere mõis Haljala kirikukogus, Võivere mõis Simuna kirikukogus ja Repniku mõis Vaivara kirikukogus. Hans abiellus 03.09.1611 Helena von Pröbstinguga, kes suri 1670. aastal. Abielust sündis neile poeg Gideon von Fock (1625 - 1710).
Gideonist sai Võivere, Avanduse ja Sagadi mõisate pärushärra. Sõdis kuus aastat Saksamaal, oli kindral-adjudant Liivimaa armees, alates 1651. aastast Rootsi looduseuurija, 1657. aastal võttis osa Poola sõjast, ja oli maanõunik Eestis. Gideon von Fock oli abielus kaks korda: esimene abielu sõlmiti 02.10.1655 Tallinnas, abikaasaks Anna Elisabeth von Glasenapp (sünd. ja surn. teadmata). Teine abielu oli Hedwig Margaretha von Lantinghauseniga (sünd. ja surn. teadmata). Teisest abielust sündis peresse poeg Hans Heinrich von Fock, kellest sai Võivere, Avanduse ja Sagadi mõisate pärija. Tema sünni- ja surmaaeg on teadmata.
Hans Heinrich oli vabatahtlik Rootsi ihukaitseväes, leitnant Noarootsis asunud Rootsi rügemendi teenistuses alates 26.09.1688, sai 07.12.1700 kapten-leitnandi auastme, 08.02.1701 mereväe kapteni ja alates 01.02.1702 ülemkapteni auastme mereväes. Läks erru 22.10.1706 ja oli meeskohtunik Eestis. Hans Heinrich von Fock oli abielus kaks korda: esimene abielu sõlmiti 30.01.1698 Tallinnas, abikaasa Elsa Elisabeth von der Pahlen (sünd. 19.12.1678, surn. teadmata). Teine abielu sõlmiti 16.02.1711 Tallinnas, abikaasa Christina von Bistram (sünd. 12.02.1694, surn. 02.12.1725). Teisest abielust sündis poeg Johann Ernst von Fock (sünd. 1721, surn. 24.08.1782).
Johann Ernst von Fockist sai Sagadi mõisnik, Karkuse mõisa omanik Ambla kirikukogus ja Kavastu mõisa omanik Haljala kirikukogus. Johann Ernst oli Eesti Rüütelkonna peamees, maanõunik Eestis ja rahukohtunik alates 1767. Abiellus 26.06.1747 Tallinnas Eleonore Marie von Zoegega (sünd. 07.05.1723, surn. 25.07.1767 Tallinnas). Abielust sündis neli last, viimane neist oli Gideon Ernst von Fock (sünd. 12.09.1755, surn. 10.05 1827 Sagadis).
Gideon Ernst õppis 1775 Göteborgis, oli ringkonnakohtuniku kohataotleja 1783 - 1787, meeskohtunik 1789 - 1792, ülemkohtu kohataotleja 1795 - 1799, meeskohtunik 1800 - 1803 ja maanõunik Eestis 1809 - 1810.
Gideon Ernst von Fock ostis Tapa mõisa von Tiesenhausenite suguvõsalt, kellede käes oli mõis juba 1629 aastal, nii sai temast Sagadi, Karkuse, Kavastu ja nüüdsest ka Tapa mõisate omanik. Gideon Ernst abiellus 05.07.1784 Purilas Juliana Jakobina von Nelffreichiga (sünd. 25.08.1765 Purilas, surn. 17.11.1838 Sagadis). Abielust sündis kaheksa last, kelledest kuues poeg, Aleksander Ferdinand von Fock (sünd. 11.12.1795 Sagadis, surn. 10.03.1883 Tapal, maetud Ambla kalmistule), päris isalt Tapa mõisa, tema vend Paul Aleksander Eduard von Fock (sünd. 25.12.1798, surn. 17.06.1884) päris aga Sagadi mõisa. Tapa mõisa alla kuulus ka Karkuse karjamõis ja Niidu karjamõis. Aleksander Ferdinand oli Vene Keiserliku Armee polkovnik altes 1849. aastast. Abielus oli ta kaks korda. Esimene abielu sõlmiti 07.06.1823 Tallinnas, abikaasa Julie Amalie von Mohrenschild (sünd. 10.08.1803 Tallinnas, surn. 03.09.1839 Tapal). Sellest abielust sündis peresse kaheksa last. Teine abielu sõlmiti 29.07.1842 Tapal, abikaasa Charlotte Julie Helene von Wendrich (sünd. 31.12.1814, surn. 22.02.1898 Tapal, maetud Ambla kalmistule). Teisest abielust sündis peresse veel kolm last, viimasena sündinud poeg Axel Magnus Eduard Ludwig von Fock (sünd. 28.04.1849 Tapal, surn. 09.02.1929 Tallinnas, maetud Tallinnasse), sai Tapa mõisa viimaseks pärushärraks.
Axel õppis aastatel 1864 - 1868 Tallinnas rüütli- ja toomkoolis, haiguse tõttu viibis 1868 - 1871 Madeiral, Veneetsias jm. Temast sai ka talupidaja Tapal, kuigi lühikest aega (1871-1872), mis innustas teda õppima minema Leipzigisse loodusteadust 1872 - 1875. Edaspidi oli Axel sõjakohtu kohataotleja 1875 - 1878, olles samal ajal ka alates 1876. aastast Karkuse mõisnik, kihelkonnakohtunik 1887 - 1889.
Axel von Fock jäi vallaliseks, nii nagu tema kaks õdegi, kes elasid Tapa mõisas. Üks õde oli isa Aleksander Ferdinand von Focki tütar esimesest abielust Margaretha Jakobina Mathilde von Fock (sünd. 17.10.1838 Tapal, surn. 29.03.1919 Tallinnas, maetud Ambla kalmistule) ja teine õde isa teisest abielust Aleksandrine Henriette Sophie von Fock (sünd. 1843 Tapal, surn. 01.09.1899 Tapal, maetud Ambla kalmistule). Tapa mõisale pärijaid ei jäänud.
Aastal 1919, kui Eestis toimus maareform, mille käigus mõisad riigistati, lahkus Tapa mõisast ka Axel von Fock, elas Tallinnas kaheksakümnenda eluaastani ja suri 1929 aastal. Tema matmispaik ei ole teada.

Andmed: Tartu Ajalooarhiiv 2010
Kasutatud kirjandus:
1. A.W.Hupel " Nordische Miscellanen" Riga 1789
2. G.Anrep "Svenska adelns ättar-taflor" Stockholm 1858
3. M.Gritzner "Der Adel der Ostseeprovinzen" Nürnberg 1898
4. G.Elgenstierna "Den introducerade svenska adelns ättartavlor" Stockholm 1926


Von Fockide suguvõsa vapp

 

Margaretha Jakobina Mathilde von Fock

 

Aleksandrine Henriette Sophie von Fock


 
Aleksander Ferdinand von Fock

 

 

Aleksander Ferdinand von Fock                 Aksel Magnus Eduard Ludwig von Fock

 

Von Fockide rahula Ambla kalmistul

 

 

 

Heinavedajad Tapa mõisas. Foto: Eesti Muuseumide Veebivärav

 

Lehmalüpsja Tapa külas. Foto: Eesti Muuseumide Veebivärav

 

Tapa küla elumaja 1898. Foto: Eesti Muuseumide Veebivärav

 

Oru talu Tapa lähedal. Foto: Eesti Muuseumide Veebivärav

 

Oru talu kaev Tapa läheda .Foto: Eesti Muuseumide Veebivärav

 

Lapsed Oru talu kaevul Tapa lähedal. Foto: Eesti Muuseumide Veebivärav