Imastu mõis

Esmateated Imastu mõisast pärinevad aastast 1447. Valdava osa sellest ajast on mõis kuulunud Udriku mõisa omanikele. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli krahv Heinrich Reinhold Rehbinder. Tegemist on peamiselt 19. sajandi teisest poolest pärineva hoonete ansambliga. Peahoone ehitati 1882. aastal Imastu kalatiigi lähedusse. Imastu mõis on hästisäilinud neoromaani stiilis mõisahäärberi hea näide. Peahoone on projekteerinud arhitekt Friedrich Modi. Peahoone on ühekorruseline, kõrge sokli ning mezzaninona mõjuva pealisehitisega neoromaani stiilis historitsistlik kivimaja, suhteliselt rikkaliku krohvdekooriga (profileeritud karniisid, aknapealised jne). Esifassaadi ilmestab kolmnurkfrontooni ja suurte kaarakendega esik, millest laskub pargi suunas lai trepp; räästakarniiside all on rida väikesi ümaraknaid. 20. sajandi algul lisati hoone põhjatiivale madalam tellistest juurdeehitis. Põhikorruse esindusruumid paiknevad enamasti anfilaadselt. kahes ruumis on säilinud ornamentaalsed laemaalingud ja kahhelahjud. Soklikorrusel on abiruumid.
Kõrvalhoonetest enamik paikneb pargist lõuna pool, neist tähelepanuväärsemad on 9-avalise kaaristuga ait (18. sajandi lõpp) ning juugendlike elementidega valitsejamaja (20. sajandi algus) - hiljutine põleng on tekitanud suuri kahjustusi. Mitmeid kõrvalhooneid on ümber ehitatud.
Park on vabaplaneeringuline (3 ha), selle läänepiiril on suur allikas, mis varem toitis tiikidesüsteemi.
Hoones asus peale Vabadussõda Eesti Punase Risti Vabadussõja Invaliidide hooldekodu. Mõisasüdame kõrval tegutseb puuetega laste kool-hooldekodu.
Alates 2000. aastast kuulub mõis Rakvere Piiritustehasele.