Linnaraamatukogu


Eesti Vabariigi aastatel laenutati raamatuid kohalikust Noorsoo Kasvatuse Seltsi raamatukogust, mis asus alevivalitsuse ruumides Paul Uusvelli maja II korrusel Jaama tn. 4 (maja hävis sõjatules, käesoleval ajal kauplus “Keskuse” piirkonnas). Seoses Haridus-seltsimaja ehitamisega Nigoli puiesteel tulekahjus hävinud koolimaja asemele, eraldati seal 1927. aastal ka ruumid lugemistoa ja seltsi raamatukogu tarvis. Aleksander Tassa valmistatud exlibrise järgi kandis raamatukogu Tapa hariduse Seltsi Rahvaraamatukogu nime.
Peale sõda sai raamatukogule pikemaks peatuspaigaks praegune vallavalitsuse hoone (Pikk tn. 15). Kasutada oli kaks ruumi alumisel korrusel sissepääsuga hoovi poolt. Raamatukogu oli avatud kuuel päeval nädalas  ja töötajaid oli ainult üks. Raamatufond koosnes põhiliselt ilukirjandusest, sealhulgas mõnest üksikust venekeelsest teosest. 1944. aasta oktoobris loodi juurde veel ühe töötajaga ametikoht. Tööle asus tollane raamatukogu activist Helja Jürgenson-Bötcher, kes oli selles ametis kuni 1977. aasta augustini.
Kui 1940. aastate lõpus koliti endistesse linnavalitsuse ruumidesse Haridusseltsimaja teisele korrusele Nigoli pst. 3 (praegu 1. Mai pst. 5), siis sai raamatukogu endale laiemad ruumid. Fond oli kinnine - lugeja tegi valiku kataloogi põhjal ning laenutaja otsis soovitu välja. Suurenes raamatukogu külastajate ja ka ürituste arv.
Lugejate arvukus tõusis aasta-aastalt, 1948. aastal oli neid 335.
1950. aastal moodustati Tapa rajoon. Raamatukogu nimetati ümber Tapa Rajooni Raamatukoguks ning see tõi kaasa kohustuse olla metoodiliseks keskuseks külaraamatukogudele.
1951. aastal asus juhatajana tööle Meeri Köningsmann, 1952. aastal võttis ametiposti üle Anne Vare, laenutajana jätkas Helja Bötcher. Raamatukogu ja kultuurimaja asusid endiselt ühes majas ning võibolla sellepärast kasutatigi raamatukogu ruume väga erineval otstarbel - küll tegi seda sõjakomissariaat, küll parteikomitee oma koosolekute ning loomulikult ka rahvasaadikute valimiste läbiviimiseks.
1. augustil 1955. sai raamatukogu juhatajaks Tallinna Kultuuriharidusala kooli raamatukogunduse osakonna lõpetanud Helga Kaelep.
Kogu nõukogude perioodi jooksul olid raamatud kommunistliku ideoloogia kandjad.
1959. aastate lõpul ja 1960. aastate algul seati raamatukogudele uued ulatuslikumad nõuded: kõik pered lugejaks, igas kuus kirjandusõhtu, igas kvartalis lugejate konverents jne. Tuli hakata koostama Tapa linna perede kartoteeki. Kaartidele kanti perede isikuandmed, andmed koduse raamatukogu olemasolu kohta ning milliseid raamatukogusid veel külastatakse. Tehti ära hiigeltöö, hulk huvitavaid andmeid sai kirja pandud, kuid praktilist kasutamist kartoteek kahjuks ei leidnud.
Aprillis 1962. aastal likvideeriti Tapa rajoon ja Tapa linn läks Paide rajooni alluvusse. Muutus ka raamatukogu nimetus - nüüdsest Tapa Linnaraamatukogu. Raamatukogu asus juhtima Anne Unnuk.
1. jaanuarist 1963 oli Tapa Linnaraamatukogu Tapa Linna TSN Täitevkomitee alluvuses, kultuurioskond jälle Rakveres. Raamatukogu juures töötas noorte raamatusõprade ring, kus saadi algteadmisi ka raamatukogu tööst. Igal aastal anti Linnaraamatukogu tööst aru linnanõukogu rahvasaadikutele. 1974. aastal mindi üle uuele tsentraliseeritud süsteemile ja raamatukogu nimetati umber Tapa haruraamatukoguks.
Aastal 1988 muutus raamatukogu töö vabamaks, tasapisi toodi päevavalgele keelatud teemad ja isikud, kuid lugejate arv langes, sest rahval ei olnud enam raamatute jaoks nii palju aega. Muutused ühiskonnas haarasid kogu tähelepanu.
1989. aastal polnud enam sundust inimesi poliitika juurde suunata ega peale suruda vastavat kirjandust, inimesed olid kõigest sellest tõeliselt huvitatud. Filosoofia, poliitika, psühholoogia, religion - neist said kõik väga loetavad valdkonnad.
1998. aasta alguses sai raamatukogu oma esimese arvuti ja sellega algas uus etapp raamatukogu töös - automatiseerimine. Kasvas lugejate arv, infotulv suurenes ja raamatukogu ruumid jäid järjest kitsamaks, seetõttu oli suureks kergenduseks uue hoone valmimine, õigemini renoveerimine.
2. oktoobril 2000 alustas Tapa Linnaraamatukogu teenindusosakond tööd Kooli tnv. 6 esimesel korrusel. Töötajaid oli siis neli: Anne Unnuk, Ere Käärmaa, Ave Varik ja Riina Veldi.



Tapa Linnaraamatukogu


Lasteraamatukogu


Tapa Rajooni Lasteraamatukogus alustati tööd 15. veebruaril 1953. aastal, lugejatele avati raamatukogu sama aasta 24. aprillil. Lasteraamatukogu loodi linnaraamatukogu poolt üle antud 1019 eksemplari lasteraamatu baasil endisesse Haridusseltsimajja 1. Mai pst. 5, II korrusele. Esimeseks juhatajaks kinnitati Aino Karhu, tema järel Luule Abner ja kaks aastat Vedas raamatukogu tööd Anne Unnuk. 1960. aastal sai raamatukogu juurde teise töötaja Lehte Vahersalu.
Alguses hangiti uusi raamatuid kohaliku raamatukaupluse, hiljem põhiliselt bibkollektori kaudu. Esialgu puudus lugejatel võimalus ise raamatuid valida. Alles pärast raamatukogu kolimist esimesele korrusele 1959. aastal algas raamatute iseseisva valimise ajajärk. Esimesel korrusel oli raamatukogu kasutuses üks suur ruum, peale 1963. aasta kapitaalremonti lisandus teinegi. Kokku oli põrandapinda 84 ruutmeetrit. Selleks ajaks oli raamatufond juba 15 005 eksemplari.
1974. aastal läksid raamatukogud üle tsentraliseeritud süsteemile. Metoodiline juhtimine ja raamatupidamine viidi üle Rakverre. 1988. aastaks oli ring täis ja selgus majas - antud uuendus ei õigustanud end, tõi vaid lisatööd juurde.
1. märtsil 1977 tuli juhatajaks Saima Pärnik. Esimeseks tööks uues ametis sai raamatukogu remont. Mitu aastat vältas põhjalik raamatufondi ja kataloogide ümberkorraldamine ja korrastamine, kusjuures raamatukogu peaülesandeks oli ka neil aastail mitmesuguste ürituste korraldamine.
Raamatukogu külalisteks on olnud kirjanikud Ellen Niit, Eno Raud, Erika Esop, Ott Arder, Ira Lember, Peep Ilmet, raamatukunstnikud Silvi Väljal, Ene Pikk ja paljud teised loomeinimesed.
Aja möödudes jäid senised ruumid kahe raamatukogu tarvis kitsaks ja nii koliski lasteraamatukogu aastal 1986 oma teise koju Pikk tnv. 15 kohaliku täitevkomitee ja pangaga ühte majja. Ruume oli 6 ja põrandapinda 113 ruutmeetrit.
Raamatukogu on kandnud eri aegadel eri nimetusi nagu Tapa Rajooni Lasteraamatukogu, Tapa laste haruraamatukogu või lihtsalt Tapa Lasteraamatukogu. 11. juulil 1991 omistati Tapa linnale omavalitsuslik staatus ja sama aasta 1. oktoobrist alates on raamatukogu linnavalitsuse alluvuses.
Alates 1996. aastast juhib Tapa Lasteraamatukogu Kersti Burk.
1997. aastal hakkas raamatukogu taas uusi ruume otsima. Otsustati endisest lastepäevakodust Kooli tnv. 6 ehitada linnale igati kaasaegne raamatukogu. Ehitus tehti kahes etapis - kõigepealt II korrus laste, seejärel I korrus täiskasvanute tarvis. Renoveerimistöödega tehti algust 1998. aasta juunis. Samal aastal alustati ka raamatukogu automatiseerimisega.
1999. aasta mais kolis lasteraamatukogu oma uutesse vastvalminud ruumidesse. Seoses uuendustega ja töömahu suurenemisega oli raamatukogus töötajaid juba kolm: Saima Pärnik, Kersti Burk ja Mae Mitt.
Alates 1. jaanuarist 2000 seob Tapa Linna- ja Lasteraamatukogu ühine ajalugu, sest kaks raamatukogu ühendati ja sama aasta sügisest alustati tööd ühise katuse all, vastremonditud majas Kooli tnv. 6.  Raamatukogu juhatajaks on Kersti Burk ja raamatukoguhoidjaid 6.


Teised raamatukogud Tapal läbi aegade:


Raudteelaste raamatukogud


Arvatavasti oli Tapa esimene raamatukogu 1906. aastal asutatud raudteeteenistujate ja tööliste raamatukogu, mis 1930. aastatel asus koos lugemistoaga Jaak Tõntsu kivimaja allkorrusel Lai tnv. 4.
Raamatukogu eksisteerimisest annab tunnistust exlibris “Tapa raudteelaste raamatukogu” 1939. aastal väljaantud raamatus koos pitsatijäljendiga.


Tehniline raamatukogu


1945. aastast töötas Tapal raudteesõlme tehniline raamatukogu, mis oli ette nähtud raudteelaste erialaseks teenindamiseks. Hiljem, kui teeninduspiirkond laienes, muudeti ka raamatukogu nime - Lineinaja Tehnitseskaja biblioteka. Algul olid raamatukogu ruumid Veski tänaval ühekordses väikeses puumajas. Kaua asuti Tapa vaksali teisel korrusel, seejärel Tapa Raudteelaste klubis ja kõige lõpuks koos raudteelaste klubi ametiühingu raamatukoguga endises lasteaiahoones Roheline tnv. 19.
Fond, mis sisaldas algul kuni 3000, hiljem 10 000-15 000 trükist, koosnes põhiliselt venekeelsest raudteealaste tehnilisest ja ühiskondlik-poliitilisest kirjandusest. Trükised komplekteeriti Tallinnas või Riias.
Läbi aegade töötas raamatukogus 1-2 inimest, kõige kauem juhataja - vanemraamatukoguhoidjana Ludmilla Skljadneva (1961-1993).


Raudteelaste klubi ametiühingu raamatukogu


Raudteelaste klubi ametiühingu raamatukogu tegutses alates klubihoone valmimisest 1959. aastal ja allus Eesti (hiljem Balti) Raudtee ametiühingu kultuuriosakonnale ning teenindas enamasti raudteelasi.
Fond koosnes põhiliselt venekeelsetest trükistest, sh ilu-, laste-, poliitilisest ja üldteaduslikust kirjandusest ning kõrgkoolide õpikutest.


Koolide raamatukogud


Eesti Vabariigi ajal laenutasid kooliõpilased raamatuid algkooli ja gümnaasiumi raamatukogudest.
Nooruse tänava algkoolimajja oli vastavalt eale igasse klassi komplekteeritud raamatufond, mis oli paigutatud seinakappidesse. Raamatuid andis õpilastele lugemiseks klassijuhataja või kirjanduseõpetaja.
Vanas gümnaasiumis laenutas õpilastele raamatuid eesti keele õpetaja Salme Kass. Uues, 1939. aastal avatud gümnaasiumihoones asus ülemisel korrusel eraldi raamaturiiulitega ruum raamatukogu tarbeks. Arvestatav oli võõrkeele kogu. Raamatuid laenutas Erna Veeroja.


Tapa I Keskkooli-Gümnaasiumi raamatukogu


Raamatukogu fondis on umbes 30 000 trükist, lugejaid on üle 700. Kooliraamatukogu viib läbi heal tasemel raamatukogutunde ja organiseerib ka klassivälist tegevust.


Poliitharidusekabineti raamatukogu


Nõukogude võimu ajal tegutses linnavalitsuse hoone I (lühemat aega ka III) korrusel Tapa Poliithariduskabineti ühe töötajaga raamatukogu. Raamatukogu alustas tööd Tapa rajooni moodustamisega 1950. aastal ja lõpetas oma tegevuse 1990. aastate alguses. Fond sisaldas umbes 20 000 eesti- ja venekeelset trükist ning ilukirjandusteoseid. Kauaaegselt töötasid kabineti juhatajana Maimu Kozlova ja Dokmara Sirjajeva ning raamatukoguhoidjana Ruth Vare.


Tapa Garnisoni ohvitseride klubi raamatukogu


Tapa Garnisoni Klubi Raamatukogu asus sõjaväelinnakusse 1958. aastal ehitatud ohvitseride klubi II korruse ruumides ja teenindas Tapal paiknenud nõukogude sõjaväeosade koosseisu. Fond koosnes venekeelsetest, põhiliselt sõjalis-poliitilistest trükistest, vähemal määral ilukirjandusteostest. Raamatukogu teenust kasutas ka Tapa venekeelne elanikkond, eriti tegid seda aga sõjaväelaste perekonnaliikmed. Okupatsioonivägede lahkumisega likvideeriti ka raamatukogu.