Järva Teataja 3. november 1937
Tapa jaamakorraldaja Karl Kleemeier jäi Tapa jaama ees kaubarongi nr. 155 väljumise eel manööverdava veduri D-135 alla. Rong lõikas maha vasaku jalalaba ja lömastas jalasääre kuni põlveni. Õnnetuse ajal valitses Tapa jaamas tihe udu, mis õnnetuse ilmselt põhjustaski. Vasak jalg amputeeriti põlvest saadik.



Tapa jaamakorraldaja Karl Kleemeier


Tapa Sõnumed 8. veebruar 1934
Raudteeõnnetus inimohwriga Tapal.
Tagurdaw manööwrirong lõikas remonttöölise pooleks. Teisipäeval, 6. skp., kell 16 jäi Tapa jaamas manööverdava rongi alla raudtee remonttööline Johannes Kusson. Waguni rattad lõikasid mehe ristluude kohalt pooleks ja surm oli silmapilkne. Õnnetus tekkis Kussoni jala libisemisest üle raudtee minekul. 6. skp. lõpetasid Tapa jaama remontpäewatöölised tawalisel ajal kella 16 paiku töö ning liiguti koju poole. Päevatööline J. Kusson hakkas ülesõidu kohast weidi jaama poole, tagurdawa manööwrirongi eest läbi minema. Haaras pikkamööda liikuwa tagumise waguni puhwrist kinni ja tahtis üle rööbaste astuda. Sealjuures libises tal aga jalg ja mees langes küljeli roopale, otse tagasiliikuwate wagunite rataste alla. Rongijuht ei märganud õnnetust enne kui kolm wagunit juba allakukkunust üle läinud. Rong pidurdati ja J. Kussoni eluta keha tõmmati rataste alt wälja. Selgus, et õnnetul jalad ristluude kahalt täiesti läbilõigatud. Waid nahaga keha küljes kinni: sisikond purustatud ja ripnemas. Surm oli selle tõttu silmapilkne. Ilmusid kohale kohtu-uurija ja linnaarst dr. Ustav, kelle korraldusel laip toimetati linna ambulantsi. Seal õmmeldi purustatud keha kokku ja laip anti omastele välja. Surmasaanu oli 42 a. Wana, naisemees. Elas Tapal, Põllu tän. 8—4. Õnnetus juhtus talle täiesti kainelt, teiste tööliste (Anna Just j. t.) silma all. Wedurijuhiks manööwerdawal rongil oli AI. Russak, abiks A. Martin. Neid siin õnnetuses süüdistada wist ei saa, kuna wiimasel minutil tagurdawa rongi eest läbiminekut ei saa takistada.


„Järvamaa” 2. aprill 1932
Ööl vastu 31. märtsi jäi Tapa jaamas manööverdava kaubarongi rataste alla ja sai silmapilkselt surma Vasknarva kreeka õigeusu preester  Evtropi Šilov, 60 aastat vana. Rattad lõikasid vanakese ristluude kohalt täiesti pooleks, vaid seljanahk hoidis keha koos. Kodakondsuseta E. Šilov tuli kolm kuud tagasi metropoliidi kutsel Soomest Vasknarva õigeusu kirikusse preestriks, kus elas ühes abikaasaga kuni senini. Viimasel ajal oli preester hakanud avaldama vaimuhaiguse tundemärke, mispärast arstid soovitanud tal preestri ameti maha panna. E. Šilov võttiski enda omal palvel teenistusest vabaks ja otsustas ühes abikaasaga sõita Soome tütre juurde, kes seal lauljannana ja mingisuguse õmblusäri alal tegutseb. Kuna preestril hetketi vaimusegaduse hood peal käisid, mis puhul ta paaril korral isegi enda elu võtta püüdnud - kord revolvri ja kord noaga - võttis ta naine rongile veel kellegi mehe saatjaks kaasa. Öösel rong nr. 5-ga Tapa jaama jõudes, pannud preester omale palitu selga ja lubanud minna jaamast juua otsima. Kuna teda aga tagasi ei ilmunud, hakkasid saatjad teda taga otsima, ei leidnud aga kusagilt.
Kell 4.35, kui reisijaterongid läbi läinud, läks manööverdav kaubarongi vedur viit kaubavagunit uuesti edasi lükkama ning siis leidis roopaseadja Kaasik vagunite alt inimlaiba.
Vedurit ei suudetud enne pidada kui ta kõik vagunid surnukehalt üle tõukas. Siis kutsuti kohale raudtee politsei ja võeti pooleks purustatud laip rataste alt välja. E. Šilov oli jäänud vagunirataste alla tunni aja eest, kui vagunid vedurilt saadud tõuke mõjul iseseisvalt määratud kohale pidid veerema - allajäänu tõttu aga enne peatusid.
Omaste arvates lahkus kadunu vagunist enesetapmise eesmärgil ja heitis ise enese veerevate vagunite alla. Süüdistada siin kedagi ei saa.
Peale surnukeha lahkamist doktor Waltheri poolt ja juurdluse lõpetamist anti laip omastele välja. Kuna vedu Soome liiga kulukaks läheb, otsustas abikaasa surmasaanu Tapa õigeusu kalmistule matta. Matmine on laupäeval, 2. aprillil, kuna kirst viidi kirikusse juba õnnetuse päeval. Kadunul oli kenake summa Soome raha, dollareid ja kuldraha.


Tapa Sõnumed 24.september 1934
Vanake jäi rongi alla.
Reedel kell 7.45 jäi Tapa jaamas Narvast tuleva kiirrongi ette Tapa lähedal elutsev Hans Paulmann, 68 aastat vana. Vanake tuli mööda raudteeliini jaama suunas ning halva kuulmise tõttu ei pannud tähele veduri korduvat hoiatusvilet. Veduri trepp lõi vanakesele hoobi vastu jalgu, purustades tal vasaku reieluu ja paisates ülekaela tee kõrvale. Õnnetule anti esmaabi Tapa raudtee ambulantsis ja toimetati siis sama rongiga edasi Tallinna haiglasse. Rong viibis selle tõttu 25 minutit.


Tapa Sõnumed 30.juuli 1932
Rongi alla jäämine Tapa jaamas. Vanem naisterahvas sai peast raskesti vigastada. Hiljuti jäi Tapa jaamas Tartu poolse sissesõidu pöörangu juures veduri ette Elviine Meelk, 42.aastat vana. Veduri tõukest sai Meelk pähe suure haava ja paisati tee äärde, kuhu meelemärkuseta lamama jäi. Rong peatus õnnetuskohal 2 minutit. Meelemärkusetu Meelk paigutati rongile ja toodi Tapa jaama ambulanssi, kus talle esmast arstiabi anti ning sama rongiga Tallinna keskhaiglasse saadeti. Tapa raudteearsti seletuse järele kuuluvad vigastused raskemate liiki. Elviine Meelk, kes elab Jäneda jaamas, oli kõndinud rongi tulekul raudtee äärt mööda ja püüdnud mõni samm enne rongi üle tee joosta. Liigne julgus tõi aga kaasa õnnetuse.


Tapa Sõnumed 17.veebruar 1934
Õnnelik õnnetus Tapa jaamas.
Ööl vastu 5 skp. Juhtus õnnetus Tapa jaama sissesõitva postirongiga. Jaamast esimese pöörangu juures tuli veduritendril alt ära ratas, mis libises rööpalt maha. Õnneks sõitis rong jaama sisse tulles väikese kiirusega mis võimaldas vedurijuhil, kes õnnetust märkas, rong otsekohe peatada. Selle tõttu jäi õnnetus rongi koosseisu roobastelt väljajooksmisega tulemata. Nagu alustatud juurdlusel selgus, oli tendri ratas, mille mutter oli lahti läinud ja võlli otsast välja jooksnud juba mõnisada meetrit enne peatumist, umbes Raik`i maja kohal.


Tapa Sõnumed 24.mai 1933
Õnnetus Tapa jaamas. Roopaseadja rongi rataste all.
3.mai hommikul kella 10 paiku jäi Tapa jaama 7. tagavaratee pöörang nr.6 juures manööverrongi rataste alla roopaseadja Jaan Poolus, 57 aastat vana. Rongi rattad lõikasid tal maha vasaku jala esimesest jätkust saadik. Õnnetu toimetati raudtee ambulanssi, kus ta esmase abi andmise järgi rongiga nr.11 Tartu haigemajja saadeti. Õnnetus juhtus seetõttu, et Poolus ei märganud saabuva rongi lähenemist, mis sõitis vaguniga ees, astudes välja vahitoast. Poolus oli kauaaegne korralik raudteeteenija.


Tartu Teataja 13.juuli 1926
Kaubarong rewolwri tule all. Rägawere meeste ulakus.
Mõni päew tagasi pandi raudteel suurem ulakus toime. Kolm nokastanud talupoissi tahtsid möödasõitwat kaubarongi kinni pidada ja lasid selle pihta rewolwritest. Seni on selgunud järgmist: Kauba rongi juht Roman Smirnov, kes elab Tapal, teatas neil päewil politseile, et ta sõitnud kaubarong nr. 330 veduril Narwast Tapa poole. Kabala ja Waeküla  jaamade wahel näinud vedurijuht raudtee liinil kolme tundmata meest seiswat, mispärast ka kohe hoiatusvile andnud. Mehed läinud rööbastelt ära, kuid rongi nende kohale jõudmisel, hakatud nende hulgast revolwriga rongi pihta laskma. Üks kuul purustanud weduri akna. Weduril olewast rongi meeskonnast keegi haawata ei saanud. Üldse lastud rongi pihta 3 pauku. Kas teised kuulid ka wedurit tabasid või kusagile mujale jooksid, ei ole teada. Selle sündmuse kohta alustas politsei kohe juurdlust ja paar päewa hiljem olid rongi peale laskjad juba tabatud. Need on Rägawere walla Põlula asunduse elanikud Arnold Seeberg, Johannes Peet ja Hugo Neimann. Mehed wõeti kõik wahi alla ja anti kohtuwõimude korraldusse. Mis mõttes rongi peale laskmine sündis, pole teada. Wõimalik, et siin ainult ulakusega tegemist on. Mehed ise seletavad, et nad rongi peale remolwrist lasknud ei ole vaid ainult wedurit kiwidega pildunud. Asja uurimist jätkatakse.



Roman Smirnov, eestistatult Sildam, sünd. 16.02.1889


Postimees 3.detsember 1931
Rongiõnnetus Tapal.
Läti wagunil murdus telg.
Eile kell 10.41 kui Tallinna-Riia kiirrong nr. 11 Tapale jõudis, murdus pöörangu nr. 7 juures Läti 3. klassi wagunil nr. 3055 telg, mille tõttu wagun rööbastelt wälja jooksis, purustades pöörangu ja tee mitmekümne meetri pikkuselt. Wagunis olewate sõitjatega õnnetust ei juhtunud. Wigane wagun jäeti maha ja reisijatel tuli ümber istuda teise wagunisse. Rongide hilinemist õnnetus ei põhjustanud.


Postimees 21.märts 1915
Rongi hiljaksjäämiue.
Postirong nr. 3, mis hommikul Petrogradi poolt tulles kell 9.10 mnt. siia jõuab, jäi eila hiljaks ja tuli alles peale lõunat kell 3 kohale. Hiljaksjäämise põhjuseks oli wäikene rongiõnnetus Tapal. Nimelt olid ühe tühja rongi masin ja paar wagunit teelt kõrwale läinud. Tee wabakstegemine nõudis hulga aega. Hiljaks jäi ka Tapalt Tallinna poole minew rong.


Sakala 9.juuni 1931
Järjekordne rongiõnnetus Tapal oli ööl wastu 5. skp. kui kaubarong öösel kell 1.15 min. Tapalt Tallinna suunas wäljus ja pöörang nr. 16 kohale jõudis, jooksis rongi sabas olew eelwiimane Nõukogude Wene platworm nr. 508.807, mis laudadega laaditud, rööbastelt maha ja kiskus enesega kaasa ka rongi lõpus olewa wiimase kaubawaguni, mis laaditud oli rohuriidega. Mõlemad wagunid rööbastest wäljajooksmise tõttu muutusid rusudeks, pääle selle sai purustatud üks post, 4 pöörangut ja raudtee 260 meetri pikkuselt. Raudteeõnnetuse põhjustas Wene platwormi rattabandaazh, mis oli ära kulunud ja pöörangu laiali ajas. Õnneks suutsid pööranguseadjad rongiõnnetuse puhul eluga pääseda. Õnnetuse tõttu hilinesid aga kõik Tapalt Tallinna minewad ja säält tulewad rongid üle paari tunni.


Järva Teataja 11.august 1939
Naine päästeti viimasel hetkel rongi rataste alt. Teisipäeva õhtul likvideeriti Tapa jaamas õnnelikult rongiõnnetus, mis halvemal juhul nõudnuks ohvriks inimelu. Ambla vallas elutsev vanem naisterahvas Marie Vilberg tahtis Tapa jaamas Tallinna poolt saabuvalt rongilt maha astuda enne kui see seisma jäänud. Sealjuures jäi ta aga mantlihõlma pidi vaguni uksekäsiraua külge rippuma, kusjuures liikuv rong lohistas teda mitu meetrit kaasa. Naise päästis vaguni rataste alla sattumisest viimasel hetkel keegi vaguni trepile rutanud meesreisija, kes tõmbas ta mantlist kinni haarates vagunisse tagasi.


Waba Maa 17.aprill 1923
Rongiõnnetus Tapal. Wedur walesti seatud pöörangu tõttu rööbastelt maha jooksnud. Tee 12 sülla pikkuselt rikutud.
14. aprillil jooksis Tapa jaamas soomusrongi wedur walesti seatud pöörangu pealt maha ning rikkus 12 sülla pikkuselt tee ära. Wedur tõsteti kahe abiweduri poolt rööbastele. Inimestega õnnetusi ei juhtunud, ega rongide liikumine takistatud ei saanud.


Waba Maa 19.märts 1933
Rongiõnnetus Tapal. Üleeile õhtul kella 12 ajal jooksis Tapa jaama juures manööwrirongi koosseisust rööbastelt maha üks platwormwagun. Ühenduses sellega said kaks platwormwagunit wigastusi. Õnnetuse põhjus esialgu selgumata.


Kaja 6.märts 1934
Plahwatus Tapa jaamas.
Läti waguni akumulaator purunes.
Riia—Tallinna rongi peatumisel Tapa jaamas pühapäewa õhtupoolel juhtus tugew plahwatus ühe kolmanda klassi waguni all. Akumulaatorit ümbritsew kast lendas pilbasteks, kusjuures üks lauatükk paiskus suure jõuga kuni 25 sammu kaugusele. Rahwa - hulgas tekitas plahwatus ärewust, kuna esialgu arwati, et on tegemist atentaadiga. Sama rongiga sõitis nimelt kaasa riigiwanem K. Päts Tartust Tallinna. Warsti selgus, et plahwatus on toimunud gaaside süttimisest akumulaatoris. Gaaside ärawoolutorud olid ummistunud. Akumulaatoris tekkis tugew surwe. Arwatawasti lühiühenduse säde weel süütas gaasid, nii et plahwatus oligi käes. Inimestest keegi wiga ei saanud. Wagunis wiibiwad paarkümmend reisijat said kõige rohkem kohutada. Waguni kahekordsesse põrandasse tekkisid mõned praod, nii tugew oli siiski plahwatuse jõud. Wigasaanud wagun wõeti wälja rongi koosseisust ja alustati juurdlust selle kohta, kelle süü läbi õnnetus juhtunud. Wagun kuulub Lätile. Riigiwanema wagun oli õnnetuse paigast tükike maad kaugemal.


Esmaspäev 4.juuli 1932
Pölewkiwi kamp löi surnuks.
Raske õnnetus Tapa jaamas.
Tapal, 3. juulil. Täna hommikul juhtus Tapa jaamas raske õnnetus, mis lõppes inimese surmaga. Tööline Karl Liibar oli hommikul kell 4.05 wintsi juures, millega wedurile pölewkiwi peale tõsteti. Ootamatult awanes kiwihoidja õhus ja sealt langes alla umbes 16 kg raskune kivi. Liibar sai silmapilkset surma. Õnnetuse ohwer oli 45 a. wana, ta elutses Tapal.


Postimees 11.veebruar 1932
Roopaseadja sai surma.
Elle kell pool 6 jäi Tapa jaamas kaubarong nr. 411 puhwrite wahele roopaseadja Arnold Ilwes, 29 a. wana ja sai silmapilkselt surma.


Kaja 19.juuli 1922
Sõdur rongi alla jäädes surma saanud.
15. juulil jäi laiaroopalise soomusrongi nr. 2. reamees Gustaw Traksen rongi wäljasõidu ajal Tapa jaamas rongi alla ja sai silmapilkselt surma.


Järva Teataja 3.august 1943
Raske tööõnnetus raudteelasega
Tapa jaamas manöövritöödel juhtus raske õnnetus sama jaama haakija Harald Pentiga, kes manöövritööd sooritades vagunite puhvrite vahel muljuda sai. Raskete sisemiste vigastustega toimetati mees Rakvere haiglasse, kus ta peatselt suri.


Kaja 20.juuli 1926
Õnnetus raudteel rongi manööwerdamise ajal.
Pühapäewal juhtus Tapa jaamas rongi manööwerdamisel õnnetus. Wagunid jooksid ühe umbtee kaitsepuki peale ja paiskasid selle ümber, jookstes ise rööbastest wälja. Kaks wagunit said wigastada. Inimestega õnnetusi ei olnud.


Raudteetööline jäi rongi alla.
23. jaan. õhtul jäi rongi alla Tapa jaamas Kadrina poolse semafori lähedal raudtee depoo tööline Ernst Paia. Õnnetul murdus õlaluu. Ka peast sai mees wigastada. Paia wiidi ülikooli kiinikusse Tartu. Wigastused kuuluwad keskmiste liiki.


Tallinna Teataja 1. veebruar 1922
Nekrut rongi alla sattunud.
Eila õhtul k. 8 sattus Tapa jaamas kaubarongi sissesõitmise ajal nekrut Ernst Schwalbe rongi alla. Õnnetu, kelle pahem jalakuu murtud, toimetati peale esimese abi andmist Tallinna.


Wanake jäi rongi alla, kuid pääses eluga
Ööl wastu reedet jäi Tapa jaamas manööwerdama reisirongi alla 69-aastane Abraham Blumberg, elukohaga Wiljandis Lossi 6. Wanake katsus hüpata liikuwale rongile, sai aga tõuke trepist, ja kukkus roobastele rongi rataste ette. Sündmust nägid inimesed pealt ja Tapa raudteepolitsei konstaabel suutis kiiresti rongi alla sattunu rataste eest weel ära tõmmata. Blumberg sai ainult tugewasti põrutada ning muljuda.


Postimees 14.mai 1928
Eile hommikuse Tallinna postirongiga juhtus Tapal wähemamõõduline õnnetus. Selle tõttu jõudis postirong Tartu kella 6.18 min. asemel kell 7. Õnnetus Tapa jaamas juhtus järgmiselt: Parajasti kui postirongi wedur manööverdades tuli pöörangu kohale, libises ta rööbastelt alla, ummistades ühtlasi tee. Seega jäi kaubarong ilma wedurita. Tapa jaamas olevalt kaubarongilt wõeti nüüd wedur ja rakendati postirongile. Et aga rööbastelt libisenud wedur Tartu liini ummistas, siis sõitis postirong Narwa liini pöörangu kaudu ringi tehes Tartu teele. Sama tuuri tarwitas ka Tartu poolt tulew kiirrong. Tapal asuti  libisenud weduri roobastele tõstmisele.


Kaja 14.september 1927

Raudteelase surm wagunirataste all.
Esmaspäewa õhtupoolikul jäi Tapa jaamas raudteetööline Voldemar Vaarberg manööwerdawa rongi alla. Ta oli wagunid haakimas ja libises selle töö juures ning kukkus raudteerööbastele. Vaguni rattad purustasid Vaarbergil parema jala ja käe. Õnnetu koristati raudteeliinilt, kuid et ta palju werd kaotas, siis oli ta terwisline seisund wäga raske. Peale esimese arstiabi andmist Tapa raudtee ambulantsis toodi Vaarberg Tallinna rawitsusele kuid siin heitis ta teisipäewa warahommikul ilma meelemärkusele tulemata hinge.


Uus Eesti 12 märts 1937
Tapa konstaabel päästis reisija surmast.
Tapa jaamas neljapäewal k. 2.15 ajal liikuwale reisirongile nr. 5 hüppamisel kukkus juudi rahwusest reisija Abram Salomoni pg. Blumberg, 69 a. wana, waguni trepi tõukest rongi alla ja sai trepist ja wagunist muljuda. Õnnetust nägi juhtumisi pealt jaama konstaabel Lohu a r u, kes kargas kohe õnnetule appi ja oma elu hädaohtu pannes kiskus kukkunu otse waguni ratta eest wälja, päästes ta nõnda kindlast surmast. A. Blumberg oli tahtnud ühes suure sumadaniga karata wagunisse, kui rong oli jaamast läinud juba liikwele. Arstiabi andis A. Blumbergile, kelle elukoht Wiljandis, Losst t. 6, Tapa jaama arst.


Uus Eesti 22.aprill 1940
Õnnetus õpilasega liikuvale rongile hüppamisel Tapal.
Tapa jaamas kukkus pühapäeva hommikupoolikul kella 10.20 ajal liikuvale rongile hüppamisel perrooni ja vaguni vahele Harda Tingas, 14 aastat vana. Rong peatati kohe. Tütarlaps oli saanud aga juba tugevasti muljuda. Ta toimetati sama rongiga Rakvere linnahaiglasse ravimisele, kus selgus, et mõlemaid jalgu oli tabanud juba halvatus. H. Tingas on Rakvere gümnaasiumi õpilane.


Tallinna Teataja 15.juuli 1921
Skout rongi alla jäänud.
13. skp. jäi Tapa jaamas Tartu poole mineva rongi alla Soomest õpereisult tulnud skout. Rong hakkas parajasti liikuma, kui viimasel silmapilgul skout peale tahtis hüpata, aga nii õnnetult, et roobastele kukkus, kus rong tal pahema jala ära lõikas.


Järva Teataja 20.september 1937
Kodanike hooletus raudtee ületamisel.
Möödunud nädala lõpul suri Rakwere haiglas 76 a. wanake Ann Uudewald, kes 3- skp. jäi Tapa jaamas, kaubaaitade juures manööwri weduri alla. Allajäämise põhjustas wanakese ettewaatamatus, kes hakkas lubamata kohast minema üle raudtee. Möödunud nädalal kordus samasugune õnnetus Tapa depoo juures, kus Tapal, Veski tn. elutsew Klaara Weeborn tahtis õhtul pimedas minna üle raudtee rööbaste ja tõugati depoost wäljuwa weduri poolt meelemärkusetult tee kõrwale. Õnneks lõppes wiimane õnnetus waid allajäänu kergemate põrutustega ja praegu on naine paranemisel. Mõlemal juhul on aga tegemist allajääjate ilmse hooletuse ja keelatud kohtadest üle raudtee käimisega, millist teguwiisi tuleks edaspidiste õnnetuste wältimiseks karmimalt piirata.


Kaja 28.november 1928
Esmaspäewa õhtul kella pool 6 ajal jäi Tapa jaamas rongi alla Undla valla elanik kodanik Eduard Laur, 44 a. wana. Weduri rattad purustasid mehel parema jala reie kuni puusani ja pahema jala altpoolt põlve. Õnnetule anti asmast abi Tapa jaama ambulantsis ja saadeti siis Tartu ülikooli haavakliinikusse ravitsusele. Õnnetus juhtus järgmiselt: kell pool 6 õhtul jõudis Tapale Narwa segarong. Eduard Laur, kes Tallinna tahtis sõita, hüppas liikuwalt rongilt maha ja sattus samal silmapilgul weekraani juurde sõitwa rong nr. 10 weduri alla. Wedur oli õnnetule juba nii lähedal, et wedurijuht õnnetust ei märganud waid rahulikult edasi sõitis. Rongi alla jääja oli algul meelemärkuseta, kuid toibus hiljem ja seletas, et ta kedagi õnnetuses ei süüdista, kuna see on täielikult tema ettewaatamatusest tulnud. Arwatawasti pidi Ed. Laur ka weidi wiinastanud olema, sest tema taskust leiti poolik piiritusepudel, millest ta poole Kadrina jaamas, kust rongile tuli, ära oli joonud.


Järva Teataja 29. oktoober 1937
Vedurid põrkasid kokku Tapal.
Neljapäewal kella 5.35 ajal põrkasid Tapa jaamas manööwerdamisel kokku depoo piirkonnas wedurid O. W. 138 ja O. W. 164. Esimene wedur oli tagurpidi liikumas esimeselt Narwa teelt kolmandale wana lao teele, kus asus wedur O. W. 164. Otsasõitwal weduril jooksis roopailt maha tender. Mõlemad wedurid said wähemaid wigastusi. Raudteel paindus roobas kõweraks ja naelad kukkusid wälja. Kokkupõrke põhjustas wedurite meeskondade ettewaatamatus.


Kaja 30. oktoober 1930
Konduktor jäi rongi alla
Wagunirattad lõikasid ära parema käe. 28. oktoobril kella pool 1 ajal päewal jäi Tapa jaamas manööwerdawa rongi wagunirataste alla konduktor Hans Kranig, 47 aastat wana. Wagunirattad lõikasid ära õnnetul parema käe ja purustasid rinnakorvi. Peale esimese abi andmist toimetati Kranig Rakwere haigemajja. Ellujäämiseks on tal vähe lootusi. Kranig elas Lehtse alewis ja oli teel mööda raudteeliini Tapale. Uduga ei märganud ta manööwerdawat rongi, mis sai talle saatuslikuks. Õnnetu oli perekannamees, kolme lapse isa.


Kaja 28.veebruar 1934
Roopaseadja õnnetu surm Tapal.
Põrkas wastu laternaposti.
Tapa jaamas sai rongi manööwerdamtsel õnnetul kombel surma roopaseadja Joosep Neidek. 54 a. wana. Onnetus juhtus emaspäewal kella pool 7 ajal õhtul. Joosep Neidek seisis wagunitrepil ja ulatus kehaga wäljapoole. Pöörangu kohal põrkas ta wastu laternaposti, kaotas hoobist meelemärkuse, kukkus maha ja sattus rongi rataste alla. J. Neidek sai raskelt wigastada keha keskmisest osast, jalad ja käed purunesid. Õnnetu toimetati kanderaamiga raudteeambulantsi, kus ta poole tunni pärast heitis hinge.


Uus Eesti 1 märts 1937
Pühapäeval kell  7.53 ajal õhtul jäi Tapa jaamas esimesel Tartu teel töölt kojuminekul kaubarongi nr. 414 weduri ette, mis oli liikumas depoosse tendriga ees, jaama roopaseadja Johannes Weltler, 43 a. wana, kes elutses raudteemajas nr. 20. Allajäänu sai selgroo põrutuse ja lihaste muljutuse. J. Weltler peale esimest arstiabi läkitati rongiga Tartu ülikooli haawakliinikusse.


Kaja 29. november 1928
Kaks õnnetust raudteel.
Joobnud mees rongi all. Parem õlaluu ühes lihastega wälja kistud. («Kaja" kaastööliselt traaditeel.)
Tapa, 28. nowembril. Rongi alla jäämised kipuwad Tapal õige sagedaseks muutuma. Eile jäi rongi alla ja sai raskelt wigastada Karl Remlik, kuna täna remonditööline Gustaw Weltler kiirrongi Tapa jaama jõudmisel wist hooletust pärast wedurilt raske tõuke sai ning tõsiselt wigastada sai.
27. now. kell 19.45 jäi Tapa jaamas manöövriwedurti alla Tapal, Weski uul.7 elutsew Karl Remlik, 41 a. wana. Remlikul eraldati kehast parem õlaluu ühes lihastega. Kuna Remlik oli täiesti joobnud olekus, siis arwatakse, et õnnetus juhtus tema enese hooletuse tõttu. Peale esimese arstiabi kohaliku raudteearsti poolt, toimetati õnnetu Tartu haawakliiniku.
Täna kell 10.06 jäi Tapa jaamas teepöörangu kohal Tartust tulewa kiirrongi weduri alla teenistuse kohustel wiibimisel raudtee remonditööline Gustaw Weltler, 41 a. wana. Weltleril on peas raske haaw, isegi suu on wigastatud, silmnäos on mitmed wähemad wigastused. Ka sisemisi wigastusi on olemas, kuid haige kiire edasitoimetamise tõttu ei saanud arst nende suurust kindlaks teha. Wigastused kuuluwad raskete hulka. Wedurijuhi seletuse järgi töötanud Weltler raudteeliinil. Rongi lähenedes astunud ta tee kõrwale ja jäänud sinna seisma. Ta jäänud aga siiski liiga raudtee lähedale, mille tõttu vedur teda riiwas. Weltlerit ennast ei saadud üle kuulata, kuna arst seda ei lubanud. Sama rongiga toimetati wigastatu edasi Tallinna haigemajja.


Kaja 21 september 1934
Tapal jäi talumees rongi ette.
Wohnja mees toodi reieluu murdega Tallinna haiglasse.
Reede hommikul kell 7.50 ajal jäi Tapa jaamas rongi alla Wohnja wallast pärit Hans Paulmann, 68 a. wana, kes sai wigastada. H. Paulmann oli tulnud Tapa turule. Hommikul kõndis ta jaama pambamaja läheduses kahe raudteeliini wahel. Narwa poolt lähenes samal ajal kiirrong. Wedurijuht andis wilet. H. Paalmann, kes kõwa kuulmisega, wilele ei reageerinud. Kui rong oli juba üsna lähedal, astus mees ootamatalt raudteele. Veduri nurk lõi ta upakile ning trepp andis hoobi mehe wasaku reie pihta. Mees lendas saadud hoobist tiiru ja langes raudtee kõrwale maha. Esimest abi anti raudtee ambulantsis, kus selgus, et mehel on reieluu murd. Ta asetati rongile ja toimetati Tallinna haiglasse rawitsusele.


Järva Teataja 25.märts 1936
Kella 10 paiku juhtus õnnetus Tapa jaamas, kus manööwerdaw wedur K. Seegeri juhtimisel, tagurpidi käigus ees lükates kolme platwormi, purustas Lehtsepoolse umbtõkke. Selle tagajärjel weeres üks platworm raudteetammilt alla, purunedes sealjuures täielikult. Teine platworm, joostes kaitsewalli peale, purunes osaliselt, kuna kolmas wähemate wigastustega roobastele jäi.



Kaja 14. märts 1926
Õnnetu juhtumine oli eile öösel Tapa jaamas. Seal jäi hommikul kella 4.48 min. Tallinna tulewa rongi weduri alla Tapa jaama pööranguseadja Ludwig Wipper, 55 aastat wana. Ta jäi alla weduri manööwerdamise ajal. Weduri rattad lõikasid õnnetul ära mõlemad jalad altpoolt põlwe. Wipper toimetati sama rongiga Tallinna, kus paigutati linna keskhaigemaija. Ta terwisline seisukord on raske. Siin on tegemist õnnetu juhtumisega. Roopaseadja, kes wast weidi unine oli, ei pannud weduri lähenemist tähele ja sellest tuligi raske õnnetus.


Järva Teataja 8 veebruar 1934
Wedur lõikas inimese pooleks.
Tapa jaamas sai teisipäewa õhtul k. 4 ajal manööwerdawa weduri all silmapilkset surma Johannes Kuusson, 42 a. wana, eluk. Tapal, Põllu uul. 8. Kuusson, kes raudteetööline, oli koduteel. Narwa tee ülesõidu kohal tahtis ta jõuda enne weduri tulekut üle raudtee, kuid nähtawasti komistas ja kukkus põiki üle roobaste. Weduri rattad lõikasid mehe pooleks.


Esmaspäev 4.märts 1929
Laupäewa õhtul kella 7 ajal jäi Tapa jaamas manööwerdawa rongi rataste alla samas jaamas teeniw pööranguseadja Johannes Kippar, 57 a. wana. Rongi rattad lõikasid tal maha pahema jala altpoolt põlwe. Kippar sattus rongi alla pöörangu puhastamisel, mil ta manööwrirongi lähenemist tähelegi ei pannud.
Virumaa Teataja 23. August 1940
Kergekujuline rongiõnnetus Tapal. Tapa jaamas katkes manööverdavas rongis ühel vagunil tõmberaud, millel juba varemalt pragui sees oli. Vagunid jooksid otsa rongi nr. 264 vedurile. Kokkupõrke mõjul vedur sai ainult kergemaid vigastusi.


Virumaa Teataja 19.september 1938
Tapa raudteejaamas jooksis reedel Tapa-Rakvere rongi nr. 231 manööverdamisel manöövriteel roobastelt maha rongi koosseisu kuuluva kaubavaguni rattapaar. Selle tagajärjel sai rongi koosseisust vigastada kolm vagunit. Õnnetus juhtus pöörangu vale seisu tõttu.


Kaja 26.juuli 1932
Õnnetus Tapa jaamas.
Pühapäeval kella 5 ajal jäi Tapa jaamas pöörang nr. 60 kohal, Tartu-Narva ühendusliinil Tartust sissesõitnud rongi nr. 12 veduri ette Elviine Jaani t. Mulk, 42.a. vana. Tõukest kukkus ta raudtee äärde kraavi, kus jäi meelemärkusetult lamama. Talle anti Tapa raudtee ambulantsis esmaabi ja toimetati siis sama rongiga Tallinna keskhaigemajja, kus ta tervisline seisukord tunnistati elukardetavaks. Tal on raske peaaju põrutus. E. Mulk viibis ka alles meelemärkuseta olekus haiglas.


Viljandi Uudised 16.veebruar 1929
Inimesed ja hobused rongi all. Õnnetusterohke päev raudteel.
12 skp. kella 14.48 min. jäi Lehtse-Tapa jaamade vahel raudtee ülekäigukohal rongi alla Järva maakonna Ambla valla elanik  Aleksander Embek ühes kahe hobusega. Kõik leidsid silmapilkse surma. A. Embek tuli Tapa laadalt. Ostis säält hobuse ja sõitis kodu poole. Paala-Ambla ülesõidu kohal oli millegipärast raudtee liiniule pööranud ja seda mööda Tapa poole kihutama hakanud. Jõudes Lehtse jõe sillale, kihutas talle tagant pääle Tallinnast Tartu poole sõitev kiirrong nr.11, mis purustas nii hobuse kui inimese. Arvatakse et Embak joobnud oli, sest muidu ei oleks ta mööda raudteeliini sõitnud.
Samal päeval kell 19.30 min. leiti Tapa jaamas, peatee pöörangu lähedal Tapa kodanik Roman Tõnts, 27.aastat vana, kellel rong mõlemad jalad pealtpoolt põlve maha oli lõiganud. Roman Tõnts oli joobnud peaga rongi alla sattunud. Õnnetu saadeti Tartu haiglasse.
Tapal manööverdav vedur nr. 152, üle sõites pöörangust, nägid pöörangumehed raudteeliinil joobnud meest lamamas. Hüüd veduri juhile, et ta veduri pidurdaks, kuid viimane ei pannud seda tähele ning õnnetus sai möödapääsmatuks. R. Tõnts elas Tapal Roheline tn. 7, tuli Tapa laadalt. Ta oli niivõrd purjus, et ta jalgade kaotamisest midagi ei teadnud. Kesknädala hommikul kell 6 suri ta Tartu haiglas.


Virumaa Teataja 18.september 1935
Õnnelik raudteeõnnetus Tapal.
Pühapäeval juhtus raudteeõnnetus 183 km. asuva Tapa raudteejaama põlevkivi kuuri juures, kus Rakveresse järgisaadetav üksik mootorvagun jooksis otsa tühjale Nõukogude Vene kaubavagunile. Raskelt sai purustada mootorvagun, millele kaubavaguni haak tungis sügavalt mootorisse, purustades 5 akent ja osaliselt vaguni kere. Kaubavagunil muljuti kõveraks puhvrid. Meeskonnast said kergemalt vigastada klaasikildudest ja põrutada rongijuht Herbert Hummel, konduktorid Willem Riismaa ja Nikolai Rehepapp, kes lasti peale sidumist kodusele ravile, kuna mootorijuht jäi vigastusteta.


Postimees 10.märts 1909
Raudteeõnnetus Tapal. 8.märtsi õhtul kell 10 ümber sõitis Tallinnast tulew kaubarong Tapal seiswa manööwerdava rongi pääle, masinad läksiwad kokku ja saiwad raskesti viga. Wagunid on umbes 20 wiga saanud, neist 6-8 üheteise sisse jooksnud, mõnel rattad alt ära ehk hunikus. Wiga saiwad määrija ja masinistid Narwa ja Korjus.


Postimees 15.november 1938
Õnnelik õnnetus Tapal.
Laupäeval 11. skp. Kell 20.30 jäi Tapal uue depoo kohal Tartu poolt tuleva kaubarongi nr. 286 alla Tapal Hiie t. 2 elutsev raudteelane Artur Loide, kes oli sammumas jaama poole koos raudteelase Georg Tammikuga. Õnnetus toimus pöörangu kohal, kus lühikese vahemaa tõttu pidurdamine ebaõnnestus ja vedur, andes hoobi raudteel kõndivale Loidele, paiskas nimetatu rööbaste vahele, kust rongi pidurdamisel peale 16 vaguni ülesõitmist, õnnetu välja kisti. Tapa raudtee ambulantsis, kus õnnetule anti esmaabi, selgus et järjekordne raudteeõnnetus Tapa jaama piirkonnas on möödunud sedapuhku siiski õnnelikult, kun A. Loide pääses ainult kerge põrutusega ja kahe ülemise esihamba kaotusega. Georg Tammik, kes kõndis liini kõrval jäi aga rongist hoopis puutumata. Õnnetuse põhjus on praegu ametlikult selgitamata, kuid pannakse seda laupäeval valitsenud udu arvele.


Põhjala 24.jaanuar 1931
Kesknädala õhtul kella 10 paiku murdus Tallinnast Narva sõitva kaubarongi nr. 320 koosseisu kuuluva Nõukogude Vene kaubavaguni nr.58124 telg, mille tõttu vagun Tapa ja Kadrina jaamade vahel jooksis roobastelt välja. Õnnetuse läbi teeriket ei sündinud, samuti ei olnud ka inimestega õnnetust. Kaubarong peatus õnnetuse kohal 25 minutit. Kuna murdunud teljega vaguni edasitoimetamine osutus võimatuks, sõitis vedur vigastatud vagunist eelpool asuva 23 vaguniga Tapale. Teele jäi vigastatud vagun ühes teise 10 vaguniga.



Tapa raudteejaam 1918



Tapa raudteejaam 1918



Tapa raudteejaam 1910 aasta paiku



Tapa raudteejaam 1927



Tapa raudteejaam 1934



Vaade veetornist Tapa jaamale 1935



Reisirong Tapa jaamas 1925



Rongi- ja veduri meeskond 1930



Tapal 1935



Tapa vaksali ooteruum ja einelaud 1930-ndatel aastatel



Tapa raudteejaama restorani töötajad 1937



Vagunite remont Tapa jaama veetorni taga haruteel 1930-ndatel aastatel



Tapa raudteesild 1930. aastatel



Tapa jaamaülem Adam Zmijevski



Tapa jaama töötajad 1922



Tapa raudtee sidetöötajad 1930-ndatel aastatel



Tapa jaama telegraafi töötajad



Tapa depoo vedurikütja Johannes Siimenson 1930-ndad aastad



Tapa depoo vasesepp Johan Napp 1930-ndatel aastatel



Tapa raudteepolitseinik Paul Roosberg 1928



Tapa Raudtee Tarvitajateühisuse naisseltsi juhatus 1935



Tapa Teejaoskonna töötajad 1932



Eesti raudteede kaart 1937


   
Eeskiri 1909                                                   Teedeministri määrus 1933



Eesti Raudtee Tööliste Ühisus, liikmeraamat 1935



Jaamateenijate kutseühingu liikmekaart 1933



Jaamateenijate kutseühingu liikmekaart 1920



Raudtee sõidupilet 1928



Rongide sõiduplaan 1923



Roopaseadja töötõend 1919



Rudolf Reitsak töötõend



Tsaariaegne raudteelase töötõend 1918 1.pool



Tsaariaegne raudteelase töötõend 1918 2.pool



Tapa jaamahoone varemed 29.11.1944 (Ajalooarhiivi FOTIS fotokogust)



Tapa jaamahoone varemed 29.11.1944 (Ajalooarhiivi FOTIS fotokogust)