Valikuliselt väljavõtteid vanadest ajalehtedest.


1937 - Tapa Apostliku Õigeusukiriku koguduse maja sisseõnnistamine toimus 12. detsembril 1937. aastal. Kohal oli metropoliit Aleksander, praostid Wins ja Männik ning ülempreester Lechts. Pühitsemistalitus algas kell 2 päeval. Kogudusemaja ehitus läks maksma 12 500 krooni, millest umbes 8000 krooni oli tehtud laenu.


1939 - Tapa oli kaks korstnapühkijat: K. Johanson ja Normann.


Järva Teataja 10.06.1940 – Tapa elanike arv: 1777 meest ja 1967 naist mai kuus, kokku 3744 elanikku. 1. juunil 1775 meest ja 1963 naist, kokku 3738 elanikku.


Järva Teataja 02.08.1940 - Tapa jaamaülem Rudolf Merilo vabastati ametist Tapa sõlme raudtee teenijaskonna nõudmisel.


Rahva omakaitse organiseerijad Tapal olid rühmajuht Johannes Järvelt ja jaoskonnajuht Johannes Palundi.


Tapa Töölisühingus on juba 170 liiget, ühingu asukoht on Lai tänav 12. Juhatuses on esimees Leonardo Valts, abiesimees Paul Lainevool, sekretär E. Int, laekur K. Kaljas ja infonõuandja J. Allandi.


1939 - asus Lai tnv. 7 Leida Plinki pagaritöökoda.


Tallinna Teataja 05.03.1920 - Tapa alevis on majade juurdekasv takistatud, sest et Tapa mõis maad liiga kergelt hindas. Alevis on 200 maja, 600-700 perekonda ehk 3 500 elanikku, 25-30 lehma ja 35-40 hobust.


Päevaleht 10.07.1927 – Laulupidu algas täna kell 3 pärastlõunal. Osavõtjaid on 400 lauljat s.h. Tallinnast. Üldjuht on Theodor Wettik Tallinnast. Pasunakoore juhendab Friedrich Tammar.



Tapa esimene laulupäev 10.07.1927 Rotilagedal


1940. aasta juuli lõpus anti TENKS maja üle ühes sellel lasuva koormatuste ja õigustega Tapa Töölisühingu Komiteele. TENKS likvideeriti  8.augustil 1940.aastal.


Eesti Sõna 25.04.1942 – 1941. aasta 3. augusti hävitamine Tapa linnas: Kommunistid hävitasid enne sakslaste tulekut 63 elumaja. Peavarjuta jäi 93 perekonda 300 inimesega. Jaama tänav oli täiesti maha põlenud. Põlenud on Apteegi ja Roheline tänav ning suur osa Pikast tänavast. Kirikute vaheline majade kogum on ära põlenud. Apteegihoone on varemetes. Tuli on neelanud ka postijaama ja Lehtse valla kantselei, mis asus linnas. Tuli haaras vangimaja ja Langebergi võõrastemaja, 2 vorstitööstust ja ainukese kohaliku trükikoja. Pangahoonesse põles sisse 90 000 rubla sularaha. Maha põles Ed. Tuulisvormi pagariäri Jaama tänaval. Enne linnast lahkumist olid kommunistid tühjaks vedanud needki ärid, mis veel olid põlemisest kuidagi pääsenud. Sel ajal oli Tapa linnapea Jaan Adel, abi Voldemar Tiits.


Eesti Sõna 25.04.1942 – Suuremaist ehitamisele võetavaist hooneist on esmajoones ette nähtud Tapale Raekoja ehitamine. Seni pole Tapal oma Raekoda olnud ja on läbi aetud üüriruumidega. Uus Raekoda ehitatakse vana turu äärde praeguse Nord restorani-võõrastemaja asemele, mis on juba vananenud ja läheb lammutamisele. Vana turg nimetatakse seejärel ümber Raekoja väljakuks. Tänavaist tuleb terve rida õgvendamisele, nende seas ka linna peatänav – Jaama tänav. Pikk tänav pikendatakse üle raudtee otse edasi kuni Valgejõe puiesteele Krusbachi silla lähedale. Ühenduses sellega praegune kõver üle raudtee käimise tee kaob ja ülekäimise koht tuleb jaamale 50-100m. ligemale. Ülesõidu tänav kaob hoopis. Pikk tänav, ulatudes seega linna ühest otsast teise, saab ka tõeliselt linna pikimaks tänavaks. Ambla poolt liiklemine toimus seni Ambla maantee kaudu, mis oli väheseid sillutatud tänavaid Tapal. Nüüd see liiklemine tahetakse juhtida linna Esplanaadi kaudu. See tänav on linna laiemaid. Ta sillutatakse kogu ulatuses, kaunistatakse ja raudtee läheduses tõmmatakse välja kuni Pika tänavani.


1939 – Eksporttapamajade lihakauplus asus Jaama tänav 8.


1939 – Kaitseliidu patarei kolis ära Kesk tnv. 7 aadressilt Tuletõrje Ühingu seltsimaja keldrikorrusele, kus senini asus Raudteelaste kodu. Lehtse vallavalitsus kolis Jaama tänav 6 Paul Uusvelli majja.


1936 – Linnast väljas Walgma väljal asus Tapa endine tärklisevabrik.


Järva Teataja 17.06.1936 - Männiku plahvatuses (15. juunil 1936) sai silmapilkselt surma Tapalt pärit reservohvitseride kordamisõppusel viibiv Tapa postkontori ametnik Arnold Kuusk, sündis Tapal 7. juunil 1907. aastal. Lõpetas Tapa Ühisgümnaasiumi 1923. aastal, mille järel astus kaitseväe teenistusse, lõpetas seal aspirantide kursuse reservlipnikuna. Peale seda asus ametisse Tapa postkontorisse, kus teenis kohusetruu ja eeskujuliku ametnikuna kuni oma õnnetu surmani.


1937 – Tapale tuli uus fotograaf Ants Sepp soomusrongi sügemendist.


Päevaleht, 5. juuli 1929 - Neil päevil pühitses om 20-aastase tegevuse juubelit ja 50. sünnipäeva Tapa linnas elutsev ämmaemand Liisa Vannas. Rohkete ja rikkalikkude kingitustega austasid juubilari noored, kes pr. Vannase kaasabil esimest ilmavalgust nägid.



Tapa ämmaemand Liisa Vannas


06.01.0937 – TENKS 30-aastase tegevuse juubelil avatakse August Nigoli mälestustahvel. Mustast graniididt tahvel on valmistatud Tapa kiviraiduri Karl Kaljo poolt. (Mälestustahvel on hoiul Tapa muuseumis).


1937 – Ambla maantee 7 asub Johannes Reisa tehniline töökoda.


1940 – Jaama tänav 1 asub Liisa Jõksi söögimaja.


1938 – Tapal on oravad! Elavad igal pool, jaama pargis on neile üles pandud toidumajad pähklite jaoks. Üks orav on peaaegu must.


1938 november – Tapa Jakobi kirik sai surnuvankri, mis maksis 553 krooni. Ühele ja kahele hobusele sobib. Ühe hobusega rakendus maksab 9 krooni, kahe hobusega 11 krooni.


Eesti Sõna 25.04.1942 – Endine politsei arestimaja lammutatakse. Vabariigi valitsuse otsusega anti Kohtuministeeriumile luba lammutada Tapa endine politseiarestimaja, mis asub Pikal tänaval nr. 23. Hoone on elamiskõlbmatu ja seisab peale arestimaja ülekolimist politseijaoskonna juures asuvasse uude majja, tühjana. Kuuldavasti müüakse arestimaja hoone lammutamiseks ja äravedamiseks enampakkumisel.


1939 – Restorani „Pariis“ omanik Laial tänaval on A. Mihkelson.


1939, Järva Teataja – Tapa linna elanikud: 1797 meesterahvast, 2011 naisterahvast, kokku 3808 elanikku, Tapal on alati 200 ümber naisi enam kui mehi.


1939 – Ambla maantee 8 suurema kivimaja omanik oli August Laurisson, kes müüs samal aastal maja K. Allikale ja A. Pihlakale.


1939 – Avati Tapa rannakohvik.



Tapa rannakohvik


1937 – Jaama purskkaevu basseinis elavad kalad, keda linnarahvas toitmas käib.


1937 – Linnaelanikke 1796 meest, 1922 naist, kokku 3688 elanikku.


1938 – Lai tnv. 7 pagaritööstuse omanik on Artur Palmiste.


1939 – Suur-Turg 2 oli pagaritöökoda, mida pidas Paul Talving.


1939 – Ambla mnt. 10 pagaritöökojas on omanik Ludmilla Meistermann, töölised on Karl Veidenbaum ja Roman Rist.


29.05.1932 – Jakobi kiriku nurgakivi panek. Jutluse peab Pauluse koguduse õpetaja A. Habicht Tartust.


30.07.1937 – Apostlik kirik ehitab maja, kuhu tuleb preestri elukorter ja üks üürikorter.


1939 – Pikk tnv. 19 toiduainete kioskit peab Leena Meier.


1. juuli 1940 – Laupäeval võeti Tapa jaamahoone seinalt maha Tapa vabastamise mälestustahvel, mis sinna paigutati 9. jaanuaril 1934. Mälestustahvli mahavõtmist nõudis kohalik Tööliste Omakaitse Komitee, kuna tahvlil olev tekst riivavat meie heanaaberlikke suhteid sõbraliku Nõukogude Liidu ja Punaarmeega. Sellekohasele komitee poolt vastu võetud resolutsioonile järgnes tahvli maha võtmise korraldus ametlikult poolt.



Soomusrongide mälestustahvel Tapa jaama seinal


10.01.1919 Tallinna Teataja – Neljapäeval, 9. jaanuari hommikul kella 5 ajal algas Lehtsest Tapa peale tungimine. Osalt olid raudteevigastused juba eelmisel päeval Tapa poole viival teel parandatud, osalt võeti edasi sõites parandusi ette. Oli alles pime, kui rongid Lehtse jaamast välja sõitsid. Rongid liikusid pikkamisi, sest uusi raudteevigastusi oli iga sammu peal oodata. Umbes neli versta siinpool Tapat puutusime enamlaste eelvägedega kokku, kes esimese soomusrongi peale nõrga tule avasid. Tee ees oli vigastatud ja soomusrongid jäid seisma. Silmapilk lahkus rongidelt dessantvägi ja avas mõlemat poolt raudteed edasi tungides vaenlase peale ägeda kuulipildujate- ja püssitule. Selsamal ajal avasid ka soomusrongid vaenlase eelvägede ja Tapa raudteejaama peale suurtükitule. Vaenlane pani õige nõrgalt vastu ja alustas kohe taganemist. Kuulipildujate- ja püssituli, millega meid vastu võeti, rauges mõne silmapilgu järele täielikult. Enamlased saatsid oma reservid välja. Nagu pärast selgus, oli neil reservis üks värske polk, mis alles öösel Rakverest Tapale toodud ja sunnimobilisatsiooni abil kokku seatud. Selle polgu mehed, kellest paljud meie kätte vangi langesid, seletasid, et nad sõdida ei taha, vaid et neid selleks sunnitakse. Sundijateks on enam-vähem kindlad kommunistide poolehoidjad, kes polgus ohvitseridena või instruktoritena teenivad, sõnakuulmises valju korda nõuavad. Meie dessandiväed, kes soomusrongi maha jättes edasi tungisid, olid tunnistajateks, kudas need instruktorid ühes selle polgu osas revolvriga ähvardades mehi meile vastu saates ahelasse sundisid asuma. Niisugust meeleolu vaenlase hulgas märgates, ei võtnud meie ahel vaevaks mahagi laskuda lasta, vaid sammus püstijalu tuld andes peale, mis enamlaste meelekindluse ja vastupaneku sootuks murdis. Nad taganesid Tapa poole, kuid ei võinud siiagi peatuma jääda, sest et meie dessandiväed alevikku ümber ähvardasid haarata. Kella 9-10 vahel olid enamlased ka Tapalt lahkunud ja meie väed alevis. Vaenlane oli meie kätte sõjamoona ja umbes 70 vangi jätnud ning lahinguväljale oli umbes teist niipalju surnukehasid lamama jäänud. Tapa alev on pommitamise all vähe kannatanud, ainult raudteejaama on rohkesti pommitatud.


1937 – Habemeajamine maksab 15 senti.


1937 – Tapal on kaks taksot, 1938. aastal aga juba 5 taksot, sealhulgas A. Tuulisvorm oma uue Opeliga. Eraautode arv Tapal on 12.


1937 – veebruaris kolis Tapa politseijaoskond Willem Gabrieli majja Pikk tnv. 3 Tapa poliitilise politsei ja kriminaalpolitsei kantseleid viidi ka sinna.


1938 – Tapal on 401 raadioaparaadi omanikku.


1939 – Tapal Pärna tänaval on Rudolf Riisil rebasekasvatus.


1939 – Ambla mnt. 10 söögimaja pidas Voldemar Vassiljev.


1940 – Ambla mnt. 10 söögimaja peab Hilda Tuvike, Suur-Turg 2 pagaritöökoda kuulub Richard Klaanile, Ambla mnt. 23 tegutseb lihakaupmees Leonhard Rennel.


1938 – Tapa jões Krusbachi mäe juures püüavad kalamehed angerjaid!


19.04.1940 – Õpetaja Jaan Gnadenteich 10 aastat Tapa Jakobi kiriku õpetajaks. Sündis 11. Novembril 1904. aastal Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas Issaku veski omaniku pojana. Lõpetas H. Treffneri gümnaasiumi 1924. aastal ja õppis usuteadust Tartu Ülikoolis 1924-1929. Lõpetas ülikooli 29.05.1929.a. asudes selle järele proovi aastale piiskopi, vikaar, praost J. Lauri juurde Otepääle. Sama aasta 10. nov. sooritas konsistooriumi eksami ja ordineeriti õpetaja ametisse piiskoplikus Toomkirikus 16. veebruaril 1930. aastal. 6. aprillil 1930. aastal valiti J. Gnadenteich Tapa Jakobi koguduse õpetajaks, kus ta suure hoolitsuse ja armastusega on töötanud senini. Kümne aasta jooksul on registreeritud ristimisi 604, leeritamisi 975, laulatusi 356, armulauale võtmisi 10 450, matmisi 672.


18. August 1939 - Auto ja mootorratta kokkupõrge turuplatsi nurgal.
Teisipäeval, kell 11.30 põrkasid Tapal, Esplanaadi tänava turupoolsel nurgal kokku Tapa taksiauto omaniku Aleksander Tuulisvormi sõiduauto, mida juhtis omanik ning omaniku poolt juhitav Johannes Tambiku mootorratas. Kokkupõrkel paisati mootorratas koos sõitja Joh. Tambiku ja viimase 2-aastase poja Reinuga tänavasillutisele ümber, kusjuures laps sai kergelt vigastada peast, kuna J. Tambikul kriimustada käsi. Vigasaanuile andis esmaabi samas ligiduses elutsev ämmaemand ja samariitlane L. Vannas. Haavad on kerged. Mootorrattal purunes latern ja vigastati muid osi, kuna autol mõlgistus esimene porilaud. Mootorratas oli kokkupõrke momendil sõitmas turuplatsi poolt Esplanaadile, kus J. Tambiku elukoht, kuna auto sõitis sama tänavat kaudu Ambla poole. Mõlemad sõitjad süüdistavad üksteist ettevaatamatus sõidus. Osalt oli kokkupõrkes süüdi ka Esplanaadi tänava nurka varjav puiestik.


Kaja, 17. Veebruaril 1925 - Ülespoonu Tapa metsas.
Isikutunnistuse asemel wiinaluba taskus.
14. weebr. hommikul leiti Tapa alewi lähedalt Moe maanteest umbes 300 sammu kaugusel metsas puu küljes rippumast keskealise tundmata meesterahwa surnukeha. Kuna surnu juurest mingisuguseid wägiwalla tundemärke ei leitud, siis arwatakse, et siin enesetapmisega tegemist. Surnu taskutes mingisuguseid dokumente, peale wiina ostuloa, ei leitud. Tähendatud luba on wäljaantud Kuksema wallawalitsuse poolt August Piipi nime peale, kes sündinud 1873. a. Kas surnu ise tähendatud isik, pole weel kindlaks tehtud.


Postimees, 2. juuni 1926 - Kas Tapa wõi Walgejõe?
Tapal on wiimasel ajal meeled ärewil: kas olla wõi mitte? See tähendab, kas peab Tapa alewina edasi kestma wõi alew  linnaks saama. Niipalju kui aru saada, kaldub Tapa elanikkude enamus linna poole. Ei taheta enam alewi nimega leppida, waid linna õigusi käsutada, seda enam, et Tapa asend linna arenemiseks kõige paremaid wõimalusi pakub. Kui wanasti keegi rüütliks löödi, sai uus rüütel enesele uue sugunimegi. «Lüüakse" alew linnaks, ei ole imestleda, et uus linn enesele linna kohast nime nõuab. Praegune alewi nimi Tapa ei wasta milgi kombel esteetilistele nõuetele. Nime kuuldes tuleb alati tapmine meele. Rahwa-etümoloogia ühendabki Tapat tapmisega. Muistse olnud seal Tapasea koht; nime lühendatud esmalt pärast Tapaks. Nime seletus kuulub muidugi rahwa-etümoloogia kilda, kuid waewalt saab teaduslikki seletus nime tapmisest lahutada. Nende ridade kirjutajalt on ametlikult teateid Tapa wanema ajaloo kohta küsitud. Tapa oli orduriigi kokkuwarisemise ajal küla; kui palju kokkuwarisemisega kooskäiw Wene sõda Tapa kohta mõju awaldanud, ei wõi kindlasti ära määrata. 1570. a. andis kuningas Johann Tapa küla Toomas Wegesackile eluajaks tarwitada. 1593. a. oli Hans Nienberg  juba Tapa küla ja Ahuwere peremees.  Niihästi 1570. kui 1598. a. nimetatakse dokumentides küla Tappes. 1613. a. saab Aadam Schrapffer Tappuse küla omanikuks. Tappus ja Ahuwere kokku tunnistatakse sel ajal 26 ja pool adramaad suur olewat. 1620 a. on Tappus Wolter von Tiesenhauseni nimele kirjutatud, kuid kolm aastat hiljemini jälle Aadam Schrapfferi nimele. Määramata ajal 16. aastasajal kirjutatakse kohanime Tappas. Ei selgu küllalt, kas Tappus 1620. a. ikka weel küla olnud. Rootsi wõimu arenemisega näiks Tappuse külalegi arenemine tulnud olewat. Järwamaa „Musterrolles" 1639. a. leidub märkus, et Tappes juba mõisate kilda arwatud ja Wolter von Tiesenhausenile kuulub. Millal Tapa mõisaks saanud, jääb hämaraks, wististi 1620. ja 1639. a. wahel. Sest ajast peale jääb Tapa ehk Taps, millise nime kuju koht Saksa keeles omandanud, mõisate nimekirja. Tapa wanemad nimekujud on seega Tappas, Tappes ja Tappus; kõiki neid kolme tarwitati ametlikkudes kirjades. Tappus nimekujust wöiks weel Tapune, tapu sõnast wälja lugeda, kuid Tappus esineb liig wähe, nii et selle nimekuju peale ei jalge kindlamini toetuda. A. T. Helle „Anweisung" 1732  tunneb juba koha eestikeelset  nime „Tappa”. Samal kujul esineb ka eestikeelne nimi Hupeli “Topographische 1782.”  Paarsada aastat on eesti- ja saksakeelne kohanimi Tapa, Taps  muutmata püsinud. Koht ise elas, kaugemal täiesti tundmata, kuulsuseta elu, kuni raudtee Tallinnast Peterburi ehitati ja Tapale raudteejaam asutati. See jaam ei suutnud kohta enne elustada, kui 1876. aastal Tapalt raudteeharu Tartusse pikendati, misläbi Tapa nagu sõlmeks sai ja wõimalus awanes alewil areneda. Tartu rongid peatusid algusel minnes ja tulles pikemat aega Tapal ja niisugune peataminegi sundis wõõrastemajasid asutama ja edendas muidu läbikäimist. Ülepea raudteele on Tapa alew tänu wõlgu oma arenemise eest, nii et ta nüüd poolsada aastat pärast Tartu haru saamist wõib linnakssaamise peale mõtelda. Kuid nimi, nimi? Ega nimi meest küll riku, aga mees ei taha halba nime kanda, nimelt weel, kui ta «rüütliks" saanud. Uuele linnale uus nimi. Aga missugune? Mitmete mõtted käiwad läheda Walgejõe peale.


2. juuli 1926 Postimees kirjutab: "Alevi nimeks soovib volikogu võtta Valgjõe, et see nimetus tundmatu, siis pani siseminister ette nimetada linn Tapaks."


Järva Teataja 21.12.1928 - Wiadukt Tapa raudteejaama.
Kuna Tapa raudteejaam raudteeliinide wahel asub, on juurepääs sinna pea alati takistatud ja hädaohtlik rongide ja manööwerdawate wedurite tõttu. Alles hiljuti oli rida järjekorralisi õnnetusi, kus kolme päewa jooksul said rongi alla jäämisel kaks inimest surmawalt wigastada, kuna kolmas raskete wigastuste peale waatamata weel ellu jäi. Ka lahutab raudtee kogu linna kaheks osaks, takistades liikumist ühest linna poolest teise. Liikumise hõlbustamiseks ehitatakse 1929./30. a. jooksul wiadukt, mis ühendaks mõlemaid linnaosasid isekeskis ja jaamaga.


Lääne Teataja 19. juuli 1933 - Tapa linn tulehädaohus.
Suuremad metsade põlemised Lehtse ja Kadrina ümbruses, mida ei kustutanud isegi hiljutised vihmahood, ähvardavad Tapa linna igast küljest. Sarnast metsade põlemist, nagu see Tapa ümbruses, ei mäleta isegi vanemad inimesed mitte. Kõik ümbruskonna elanikud, raudteelased ja vedurid on tuld kustutamas. Juurdlusega on kindlaks tehtud, et metsapõlemises on süüdi kohalikud elanikud. Keegi talumees on teinud kütist, heitnud puhkama ja ülesärgates leidnud tule juba enda külje alt. Igas külas on pikkade postide otsas suured häirekellad, mis kostavad kaugele. Ühtlasi on pea igas külas telefon tulekahju teatamise kohaga.


Järva Teataja, 6. Märts 1928 - Tapa walla asutamisest.
Tapa lähema ümbruskonna elanikud soowisid juba mõnda aega Lehtse wallast lahku lüüa ja iseseiswat Tapa walda asutada, kus juures wallamaja Tapa linna oleks tulnud. Uude walda oleksid kuulunud: Tapa küla ja asundus, Moe küla ja asundus, Näo ja Rauakõrwe külad, kogusummas umbes 800 elanikuga. Peale selle loodeti, et ka mõned Wiru-Järwa piiri ääres, Wirumaa külge kuuluwad, asulad uue wallaga ühineks. Uue walla asutamist põhjendasid mõtte algatajad Lehtse wallamaja kaugusega, Lehtse wallawalitsuse hoolimatusega Tapa ümbruskonna wastu, mille tõttu siin wiletsad kooliolud, halb postikorraldus jne.


Tapa ümbruskonna „iseseiswumise" peale oli Lehtse wolikogu enamus wäga kuri. Nüüd on Tapa walla asutamise soovitamatuks tunnistanud ka Järwa maawolikogu, nii et seega uuest wallast asja ei taha saada.


Järva Teataja, 10. detsember 1929 - Kauaaegne õpetaja kaotas kuulmise.
Tapa algkooli õpetajal pr. Jenny Ruusel, kes juba kümme aastat kohapeal algkoolis õpetajana töötanud, on selle tagajärjel kuulmine niiwõrt nõrgaks jäänud, et ta arstide otsuse põhjal enam koolitööd ei saa teha.


Järva Teataja, 24. detsember 1926 - Raadio Tapal ja ümbruses.
Raadio wastuwõtmise aparaate on praegu üles seatud Tapal 7, Lehtses 2, Udrikus 1 ja Tapa soomusrongil 1. 19. detsembril, kui oli Tallinna ringhäälingu awamine, oli Tapal algkooli ruumis amatööride poolt aparaat üles seatud, kuid kõigi püüdmiste peale waatamata ei olnud Tapal ega ümbruskonnas Tallinnat kuulda.
Lehtse alewikus seati 20. dets. teine aparaat ringi algataja A. Rohusaare poolt uuesti üles ja õhtul kogus kuulajaid mitukümmend. Tallinna ettekanded kostsid wäga hästi, olgugi, et wõrreldes wäljamaa jaamadega, mõnesugused puudused ilmsiks tulid. Siinjuures peab ära märkima wäikest wahejuhtumist: peale esimest kõnet plaksutasid kuulajad waimustatult käsi, selle peale waatamata, et kõneleja loomulikult neid kiiduawaldusi wastu wõtta ei saanud.


Päevaleht, 21. aprill 1934 - Terwe linnaosa põles maha.
Kohutaw tulekahi Tapal. Tules hukkus 12 elumaja, peale selle kõrwalhooned. Peavarjuta jäi 36 perekonda. Kahju 5 miljonit senti.
Ööl neljapäevast vastu reedet kell pool l paiku süttis Tapal pöörane tulekahi. Kui tuld märgati, oli Paulmani maja juba leekides. Kanged edelakaarte tuuled kandsid määratu kiirusega tule üle kogu kwartaali. Tule lewikule oli suureks soodustuseks pilbaskatused, mis olid nii kuivanud, et pilbaste ääred üles olid kõwerdunud ja tuld wõtsid, nagu kuiw sammal. Warsti oli kogu Õuna, Pärna ja Laia tänawa waheline kwartaal üleni leekides päriselt tulemeri. Et see rajoon kuulub Tapa wanemasse linnaossa, siis on seal majad kobaras koos, mistõttu tuletõrjel oli raske majade wahele pääseda ja otsekohe tuld lokaliseerida. Ka takistas kustutustöid weepuudus. Kutsuti Välja Rakverest auruprits, mis jõudis kohale kella pool 3 ajal. Üldse oli tuld kustutamas 10 pritsi, millele lisaks oma abi andsid raudtee vedurid ja hüdrandid. Kella 3 paiku jõutigi tulele panna piir. Kwartal põles maani maha, püsti jai vaid ühe elamu seina osa. Hommikul kella 7 ajal suitsesid veel ahervared. Tules hukkus 12 elumaja, peale selle äride kõrvalhooned, nagu kuurid, mõned laudad j. m. Hukkusid järgmiste isikute elamud: Aleksander Paulmanil üks maja, Gustav Nimrichil kaks kahekordset elamut, Aleksander Tambikul kolm maja, Abram Tammel kaks maja, Kakitil kaks maja ja Teedel kaks maja. Kõigi põlenud hoonete väärtus tõuseb 30 —40 tuhandele kroonile, ühes hukkunud vallasvaraga on kahju umbes 6 miljonit senti. Kindlustatud oli Nimrichi maja ühe miljoni sendi eest, Paulmanil 300 tuhande sendi eest. Paljudel elanikel jäi kõik varandus tulle. Päästa suudeti ainult Nimrichi maja alumiselt korralt kõik warandus, kuna ülemisel korral jäi kõik tulle. Et tuli väga ruttu võttis võimust, siis oli paanika inimeste seas suur, jookti poolalasti ringi ja kaotati pea.
Üldse jäi peawarjuta 36 perekonda wõi 115 — 120 inimest. Mahapõlenud kwartal koosnes ainult wanadest ehitustest. Tuli oli saanud alguse Nimrichi maja kuurist, mis oli kerge laudadest ehitus ja asetses laudaga ühe katuse all. Sellesse lauta põles sisse üks siga. Siit kuurist süttis kogu kwartal. Tule põhjuseks arwatakse hooletu tulega ümberkäimine kuuris. Kuna ses rajoonis teatakse elanud salawiinaga kaubitsejaid, siis oletatakse, et nimetatud kuuris oli wiina panipaik ja selle toomisel siis wõiski juhtuda ettevaatamatu tule mahapillamine. Wahi alla on wõetud H. Paulman ja Joh. Wiikman. Tuli ähwardas ka linna wanadekodu, kuid see ehitus suudeti päästa.


Postimees, 17. oktoober 1934 - Tapa süütajad sunnitööle.
Süüdimõistetu naine minestas kohtusaalis.
Teisipäewal oli Rakwere-Paide rahukogus arutusel Tapa tulesüütajate protsess, kus süüpingil wiibisid Tapa majaomanik Aleksander Paulmann ja tema tädipoeg Joh. Wiitmann. Kuna kaebealuste süü läbi hukkus tules ligi kolmandik Tapa linnast, siis oli huwi protsessi käigu wastu suur ning kohtusaali ei mahtunud kõik kuulajad, kes protsessi ajaks Rakwerre sõitnud. Kohus mõistis A. Paulmanni 10 a. ja J. Wiitmanni 8 a. sunnitööle. Kaebealused salgasid oma süüd kogu eeluurimise kestel ja jäid selle juurde ka kohtus. Paulmann ja tema tädipoeg Wiitmann olid mõlemad mitmel korral rääkinud, et ega neist majadest ikka muidu asja ei saa, kui tuleb tuli otsa pista. Kahtlasena tundus ka asjaolu, et nii Paulmann kui ka Wiitmann mõlemad õnnetuse ajal oma hukkuwast warandusest eemal püüdsid olla.
Kohtus salgasid mõlemad kaebealused kangekaelselt oma süüd. Kuulati üle 22 tunnistajat, kes enamuses rääkisid kaebealuste kahjuks. Protsessi kestel püüdis ennast Paulmann päästa sellega, et tõi seniawaldamata asjaoluna esile oma majade müügitehingu, kuid seletas, et sõlmitud leping olewat tules hukkunud. Otsuse kuulutamisel oli kohtusaalis wahejuhtumine. Silmapilgul, kui kohtu eesistuja jõudis otsuse lugemisega Paulmanni kohta käiwa 10-aastase sunnitööni, kostis saalis üdist läbitungiw karjatus ja üks inimene kukkus kuulajate seast minestanult pinkide wahele maha. Selgus, et saalis wiibis Paulmanni naine, kes otsust kuuldes minestas. Peale lühemat ärkwelolekut jäi ta süda seisma ning teiste saaliswiibijate poolt toimetati ta haiglasse.


Postimees, 22. august 1934 - Tapa südalinna ähwardas hädaoht.
Kahurimürsk tules.
Tapa majaperemees Reinhold Reitel leidis oma südalinnas asuva suurema ja teiste majadega tihedas ühenduses oleva maja pööningult suure ja tugewajõulise kahurikuuli, mis linna pommitamisel Wabadussõja ajal sinna sattunud ja lõhkemata jäänud. Rida aastaid tagasi puhkes majas tulekahi, mis majas asuva wiina- ja piiritusekaupluse tagawarade tõttu kogu linnas suurema plahvatuse kartusel erilist kabuhirmu tekitas. Kuna suudeti ära hoida piirituse plahwatamine, jäi lõhkemata seekord ka tugevajõuline mürsk. Käesolewal suwel puhkes majas jällegi tuleõnnetus, mis puhul kahurikuul prahi ja tolmu alt wälja põles. Kuid et ka seekord tulehädaoht kiiresti likwideerida suudeti, jäi mürsk jällegi linnas õnneks lõhkemata. Muidu oleks rida maju mürsu lõhkemisel suurem hädaoht tabanud.


Postimees, 19. september 1934 - Tapa arestimajas tapeti laadaline.
Areteeritul oli puss arestimajas kaasas. Ka teiste wahialuste elu oli hädaohus.
Tapa laadapäewatl toimetati kaklejatena ja joobnult rahurikkujatena Tapa arestimajja 13 isikut, nende hulgas ka Jaan Mikfeldt, kes joobnuna puruks oli peksnud wiinapudeli, sellega weristanud oma käed ja weriste kätega wõõrastele isikutele kallale tükkis. Samuti oli areteeritute hulgas kaklemiselt tabatud Valter Laur. Arestimajja paigutamisel oli politseiametnikkudel kahe silma wahele jäänud, et Mikfeldti riiete alla peidetud puss, mille Mikfeldt hiljem wälja oli otsinud ja ilma erilise põhjuseta Laurile otse rindu torganud. Kuna puss kõrvaga südame ja kopsu läbistas, oli Lauri surm silmapilkne. Mõrtsukas on juba waremalt Virumaal Vohnja wallas ühe mehe maha lasknud, mille eest 1927. aastal 8 aastaks sunnitööle mõisteti. Kuid peale 4-aastast karistuse kandmist wabastati ta 1931. aastal. Peale Lauri tapmist haawas mõrtsukas weel arestimaja kaaslast Aleksander Treid Nõmmküla wallast, lõigates sellel läbi pahema käe sooned. Jaan Mikfeldt on pärit Nõmmküla wallast, Pangakülast, 28 a. wana, poissmees ja elukutselt ehitustööline. Tapetu Walter Laur on pärit Ambla wallast Jootma asundusest 24 a. wana, ka poissmees ja ehitustööline. Politseile on ta tuntud alalise kaklejana, pussitajana ja rahurikkujana.


Postimees, 29. november 1934 - Wahialuse tapja 12 a. sunnitööle.
17. septembril tapeti Tapa arestimajas wahi all wiibiw Walter Laur. Tapjaks oli wahialune Jaan Mikfeldt. Rakwere-Paide rahukogu mõistis kolmapäewal Mikfeldti 12 aastaks sunnitööle.


Järva Teataja, 4. August 1939 - Raiesmikul marjade korjamine tõi protokolli. Jaama vahtkonna metsavahi August Rõõmusoksa poolt tabati Tapa linna lähedalt raiesmilult marjakorjamiselt Tapal elutsevad Marie Silla, Marie Lauring, Marie Kesp ja Linda Loide. Loata marjakorjamise eest ootab naisi trahv 1-2 krooni.
1939 – Tapale määrati uus politsei jaoskonna kordnik Kaarel Luik.


Järva Teataja, 27. juuli 1936 - Näib, et Tapa kasvamine hakkab pidurduma, kuna perekonnamajade ehitajaid pole enam palju juurde tulemas ning üürnike puudusel suuri ehitusi ei alustata. Rohkesti on aga Tapa majadele tänavu suvel tehtud välisremonti, mille tõttu linna ilme rõõmustavalt nägusamaks muutunud.


Järva Teataja, 10. mai 1937 - Tapa linnaarsti korraldusel saadeti „Seewaldi“ vaimuhaiglasse Tapal, Põllu tnv.9 elutsenud Dherese Stein, kes avaldas nõdrameelsuse tundemärke juba varemalt, kuid viimasel ajal muutus hädaohtlikuks kaaskodanikele. Muuseas oli neiul ka maaniaks Windsori hertsogile armastuskirjade fabritseerimine, milliseid püüdis edasi saata kohalike ametiasutuste kaudu.


Järva Teataja, 15. mai 1940 - Aegviidu metsakaupmees A. M. paugutas püstolit Tapa raudteejaama käimlas. Kuna see pole laskeharjutusiks sobiv koht, tuleb tal nüüd sekeldusi ametivõimudega.


Järva Teataja, 3. juuli 1936 - Raudteealuse tunneli ehitamise vajadusest räägivad 19. juunil s.a. korraldatud registreerimise andmed, mis näitavad, kui palju ristleb inimesi alaliselt manööverdavate rongide vahelt üle raudtee, kusjuures eriti lapsed on sageli õnnetusohus. Registreerimise päeval kella 6.00 kuni pool kümneni õhtul läks kiriku poolt üle raudtee 2577 isikut ja tuli tagasi üle raudtee 3242 isikut.


Järva Teataja, 10. veebruar 1937.
Esmaspäeval ja teisipäeval olid Tapal Ambla maantee 11 hoovil korraldatud laplaste laagri ja põhjapõtrade näitus. Korraldaja poolt välja pandud 5 põhjapõtra ning kolm rahvariides laplast ei äratanud aga Tapal kuigipalju huvi ning näituse korraldaja kurtis, et vaatamata laadapäevale kipub Tapal esinemine lõppema.



Laplaste laager Tapal


Järva Teataja, 15. mai 1939 - Võitlus tolmuga Laias tänavas. Laia tänava elanikele valmistab tänavuse kuiva kevadega rohkesti tuska paks liivakord, millega kaeti möödunud aastal uuesti prügitatud tänava osa. Tänav on kaetud nagu tuhakihiga, kust iga tuuleiil puhub üles pakse tolmupilvi. Tolm tungib tubadesse läbi kinniste uste ja akende pragude, kuna akende avamisest ei saa päeva ajal juttugi olla. Ning igat sõidukit saadab tohutu tolmulaviin. Laia tänava elanike poolt pöörati palvega olukorra parandamiseks linnavalitsuse poole, kelle korraldusel eeloleval nädalal katsetatakse kloorkaltsiumi külvamisega tänavale, mis loodetavasti väldib suurema tolmamise.


Järva Teataja, 16. juuli 1937 - Tapale uus fotograaf. Rakvere tööoskusameti ees sooritas fotograafi kutseeksami tapalane Ants Sepp soomusrongi rügemendist.


Järva Teataja, 8. juuli 1938 - Vana pritsimaja torn lammutati. Hiljuti vaatas linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon üle A. Kurbergi pärijatele kuuluva endise tuletõrje pritsimaja hoone, nõudes omanikelt selle korrastamist või lammutamist. Vana torn kõikus juba aastaid tuule käes ja tugevama tormi puhul tõmmati torni ette tänavale isegi kaitsepuud, et vältida võimalikke inimõnnetusi torni kokkuvarisemise puhul. Käesoleval nädalal lammutati omanike korraldusel torn kuni hoone katuseni. Väga soovitav aga oleks, et koristataks kohalt terve too inetu hoone vare, kus vanasti asusid kinoruumid ning nüüd juba aastaid seisab vaid mitmesuguse majakraami panipaigana.



Tapa vana tuletõrje pritsimaja


Järva Teataja, 17. august 1938 - Tapal tabati Seewaldi vaimuhaiglast põgenenu. Tapal, Ambla mnt.9 maja hoovil leiti keegi mees, kes oli samasse peitnud ühe turukorvi umbes 20 liitri karusmarjadega. Mees ajas segast juttu ning väitis, et ta karusmarjad kusagilt varastanud. Politsei poolt selgitati, et tundmatu mees on Friedrich Trumm, kes kuu aja eest oli slaja lahkunud Seewaldi vaimuhaiglast, kuhu ta nüüd Tapa linnavalitsuse korraldusel tagasi saadeti.


Järva Teataja, 28. mai 1937 - Mustlasnoormehe pidulik matus. Neljapäeval maeti Tapal kedagi mustlasnoormeest S. Mitrovskit, kelle muldasängitamise tseremoonia kujunes omaette päevasündmuseks kohapeal. Juba kesknädal õhtul hakkas Tapale kogunema mustlasi lähemast ja kaugemast ümbrusest, kuna matusepäeval saabus rändrahvast isegi Lätist. Lahkunu venna, Tapal tuntud „Mustlase Karla“ poolt oli Ambla mnt. 27 maja hoovil korraldatud rikkalik söögilaud suure üldtelgi all, kuhu istuti sööma-jooma juba neljapäeva varahommikul. Laua otsa oli telgi alla paigutatud surnu lilledega ehitud kirst ning iga juurdetulija mälestas kadunukest kõvade „kärakatega“. Üldiselt aga valises pidulauas siiski vaikne leinameeleolu, ning kuigi õhtupoolikuks oli hoovi kogunenud juba üle 100 matuselise, polnud teps mitte kuulda mustlaste tavalist laadalärmi. Kell 18 hakkas selleks palgatud raudtee orkestri saatel liikuma pikk leinarong, siirdudes Tapa Jakobi kirikusse ja sealt sama koguduse kalmistule, kus toimus matusetalitus. Omapärast matuserongi oli ilmunud jälgima rahvast hulgana ning teeääri palistas inimmüür, nagu mõne suure seltskonnategelase matuse puhul.


Järva Teataja. 6. mai 1938 - Elektrivool suletakse pühapäeviti kella 13.00-17.45-ni linnavalitsuse otsusega suviseseks hooajaks 1.maist kuni 1.septembrini. Soovijad võivad täheldatud kellaaegadel voolu saada erikokkuleppel, makstes elektrijaama töötamise eest linnale 2 krooni tund. Peale selle antakse raadiokuulajate huvides elektrivoolu ka riiklikult tähtsate raadioülekannete kuulamiseks.


Järva Teataja, 17. juuni 1935 - Tapa tuntud savitööstur ja pottseppmeister Oskar Udikas pühitses neil päevil oma 40.a. ametijuubelit. 13.aastase poiseikesena algas ta õpipoisina teenistust Pärnus, pottseppmeister Schwartsi juures, kus töötas 7 aastat ja omandas tsuntsimeistri diplomi. Peale sõjaväeteenistust töötas ta omal alal Pärnus, siis Rakveres Mathieseni savitööstuses ja Tapal Willem Markuse juures. Vabadussõjast võttis O. Udikas osa koos oma isaga. Väerindel ülesnäidatud vahvuse eest annetati talle vabadusrist. Sõja lõppedes asutas ta Tapale iseseisva tööstuse ja abiellus. Juubilar on sündinud Pärnus 22.oktoobril 1861.aastal.


1930 – Tapa linnas on pandimaja. Lahtiolekuaeg oli laupäeviti suvel kuni 12-ni lõunal ja talvel kuni kella 1-ni lõunal.


Järva Teataja nr. 151, 23. detsember 1935 - Tapa linna algkoolimaja tegevuse arvustamise puhul tarvitas möödunud aastal linna volikogus revisjoni komisjoni esimees Johannes Ruuse lauset:“Ühest vargast saite lahti, kaks-kolm tulid asemele!“ Sellest lausest tundsid end riivatud olevat endine linnapea Tõnis Rähn ja linnanõunik Bernhard Rooba, kelle kaebusel Tapa jaoskonnakohus käesoleva aasta suvel karistas J. Ruuset kahekuise vangistusega. J. Ruuse edasikaebusel oli asi 19. Detsembril arutusel Rakvara ringkonnakohtus. Kohus leidis, et ülaltoodud lause ei olnud mitte sihitud linnavalitsuse pihta ja mõistis J. Ruuse õigeks. Samal päeval oli Ringkonnakohtus arutusel J. Ruuse süüdistusasi linnanõunik B. Rooba laimamises. Nimelt oli Ruuse 24.veebruari linnavolikogu koosolekul tähendanud umbes järgmist:“.....mees, kelle peamiseks ülesandeks näib olevat linnale kaela sokutada kümnete tuhandete eest mõnd poolmädanenud planku või kinnikasvanud kraavi, on mürk linnavalitsuse kehas ja terve meie omavalitsuse ülesehitav töö põeb rasket seesmist haigust, kuni see mürkollus pole kõrvaldatud!“ Ülaltoodud väljenduse peale esitas B. Rooba kaebuse jaoskonnakohtule enda laimamises. Kes karistas Ruuset 3-kuise vangistusega. J. Ruuse edasikaebusel muudeti see otsus ringkonnakahtu poolt ja määrati talle karistuseks 1 kuu vangistust. Kuuldavasti jätkuvat protsess veelgi, kuna pooled ei taha leida omavahel lepitust.


Postimees, 14. august 1943 kirjutab, et „punasel aastal“ kaotas Tapa 121 inimelu, mis on poole suurem arv võrreldes teiste Järvamaa linnade inimkaotustega.


Järva Teataja, 18. september 1936 - Praegu on käsil Tapa jaama veetorni ülevärvimine uue projekti kohaselt, mille järele jaamahooned igas jaamas värvitakse eri värvi, harmoneerivalt ümbruseleb ja jaama fassaadile. Veetorn, mis seni oli kollast värvi, võõbatakse nüüd helelillaks, kollaste garniisidega.


Järva Teataja, 16. august 1939 - Jaama veetorn värvitaks taas üle. Tänavuse viimase kaunistustööna Tapa raudteejaamas toimub praegu veetorni välisvärvimine. Endise sünge värvitooni asemele valiti nüüd helekollane valgete karnituuridega, mis annab Tapa jaama Tartu poolsele otsale hoopis rõõmsama ilme. Kui ainult vedurite suits vastset värvi jälle liiga ruttu üle ei tahmaks. Osa suuremat suitsu on küll välditud sellega, et Tapa jaama hiljuti käiku pandi üks õliküttega manöövrivedur.


Järva Teataja, 7. oktoober 1936 - Möödunud kuu jooksul registreeriti Tapa politseikomissari jaoskonnas liht- ja taskuvargusi 23, tulega hooletult ümberkäimist 5, omavoliga, teoga või sõnaga haavamisi, kaklemisi 4, muid kuritegusid 36, joobnud olekut 14, kokku 102 kuritegu. Vahi alla võeti 51 isikut, kellest kohtukorraldusele anti 28 ja vabastati 23 isikut. Läbiotsimisi toimetati 55 juhul, tagaotsitavaid leiti 2, üle kuulati 569 isikut.


Järva Teataja, 22. juuli 1940 - Tapa jaamaülem Rudolf Merilo vabastati omal palvel Tapa jaamaülema kohalt, tema uuele ametikohale nimetamine pole seni veel selgunud. Uueks Tapa jaamaülemaks määrati senine vanemkorraldaja Jakob Roplik, kes reedel võttis ametikohustused R. Merilolt üle. J. Roplikul täitub käesolevas kuus 25 aastat Tapa jaamas korraldajana tegutsemist.



Jakob Roplik


Uus Eesti, 29. september 1939 - 12-minutiline volikogu koosolek Tapal. Vaatamata päevakorra 8 punktile, kestis viimane Tapa linnavolikogu koosolek ainult 12 minutit. Selle aja jooksul võeti vastu linna läinud aasta majandusaruanne, mis oli tasakaalus 210.114.04 krooni ning edasi anti veel lubasid mitmele maaomanikule oma krunti edasi müüa ja vabastati paar fotoateljeed reklaami- ja kuulutusemaksust.


Postimees, 13. oktoober 1941. Nimekirjad on väga pikad, siinkohal on ära toodud 4 eestlast Tapalt.


Eestlasi Saksa vangilaagrites.


Saksa Kaitsepolitsei „ZEV" Tartu Osakond (Äraviidud ja mobiliseeritud eestlaste registreerimiskeskus) teatab, et on veel korda läinud kindlaks teha allpool loetletud eestlasi, kel on õnnestunud punaarmeest üle tulla ja kes viibivad Saksa sõjavangide laagrites parima tervise ja hea meeleolu juures.


August Kindel, Tapa, Hommiku pst. 14
Arvi Kivirähk, Tapa, Kooli 22
Leo Peinar, Tapa, Nigoli pst.30
Juhan Vanari, Tapa, Ambla mnt.16


Postimees, 3. august 1939 - Wabadusplatsil õhtuti raadiomuusika. Tapa Jakobi kiriku juures asuw Wabadusplats, mis tänawu nägusalt korraldatud, on wiimasel ajal kujunenud tapalasile meeldiwaks ajawiitekohaks. Eriti õhtutundidel koguneb pinkidele noorrahwast kuulama raadiomuusikat, mida Wabadusplatsi nurgal asuwast ajakirjanduse  kioskist annab häälekõwendaja  kaudu edasi ärimees Woldemar  Ajango.


Postimees, 27.juuli 1940 - Töötawa rahwa miiting Tapal.
Tapal toimus 24. juulil töötawa rahwa miiting Riigivolikogu ajalooliste otsuste puhul. (Riigivolikogu nimetas Eesti riigi Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.) Rahvast oli rohkesti. Praeguse silmapilgu tähtsusest kõnelesid punaarmee esindaja, Eestimaa Kompartei Tapa osakonna esimees sms. Allandi ja Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt sms. Zildes. Kohapealse rahvaväe esindajana kõneles sõdur, kes heameelt awaldas selle üle, et ka sõdurid võivad nüüd vabalt rahwa elust osa wõtta. Peale selle wõtsid sõna weel Tapa linnawalitsuse esindaja ja soomusrongi rügemendi ülem. Terwitati üksmeelselt sms. Stalini tarka poliitikat, mis meist eemal hoidnud laostava sõja ja wiinud meid wastu helgele tulewikule, Eesti Komparteid ja walitsust. Miiting lõppes Internatsionaaliga soomusrongi rügemendi orkestrilt.



Rahva miiting Tapa kesklinnas


Postimees, 2. august 1933 - Tapa sai uue surnuaia. Kuna Tapa linnavolikogu  peale pikemaajalisi viivitusi ja edasilükkamisi  lõpuks käesoleva aasta kevadel kohalikule metodisti kogudusele siiski 2000 ruutmeetri suuruse surnuaia platsi määras, asus kogudus kohe selle korraldamisele. Möödunud pühapäeval oli juba uue surnuaia õnnistamine.


Postimees, 18. september 1930 - Tapa jaamaesistele pääsemist piiratakse. Raudteevalitsusel on valminud korraldus, mille põhjal 1.oktoobrist alates Tapa jaamahoone esised kõrvalistele isikutele rongide läbisõidu ajal suletakse. Jaamaesistele pääsemine on võimaldatud maksma pandava korralduse põhjal ainult reisijatele sõidupiletiga ja nende saatjatele perroonipiletiga, missugune korraldus juba varem maksev terves reas meie suuremates raudteejaamades. Kuivõrd seda korraldust teostada saab, selgitab muidugi tulevik. Asub ju Tapa jaamahoone raudtee rägastiku keskel, keset Tallinnast Tartu ja Narva poole viivaid raudteeliine. Jaamahoones asuvad aga kõigile kodanikkudele niiväga tähtsad asutused nagu postiaegentuur, Eesti Panga agentuur, kaubakantor, pagasikontor, telefoni kõnepunktid, tapalaste poolt elavalt tarvitatud einelaud, ajakirjanduse müügikoht, juukselõikamise äri ja rida teisi üldtarvilikke asutusi, mille tarvitamine just eriti elav päevaste rongide läbisõidu ajal.


Postimees, 4. oktoober 1930 - Tapal ei pääse perroonile. 1.oktoobrist alates on maksev Tapa raudteejaamas korraldus, mille põhjal ilma perroonipiletita isikuid enam jaamaesisele ei lasta. Jaamaesistele minejate kontrollimiseks on uste juures sellekohane ametnik. Jaamaesistel valitseb täielik tühjus.


Järva Teataja, 6. jaanuar 1928 - Tapa linnavalitsus asus neil päevil uutesse ruumidesse Tapa Haridusseltsi majasse, kus selleks linna poolt seltsimaja pooleli olev teine kord valmis ehitati. Ehitustööd on maksma läinud ligi 5500 krooni, kuid selle eest on linnavalitsus saanud ka kõigiti avarad ja otstarbekohased ruumid, kus tegevus palju normaalsemalt võib sündida kui vanas asukohas. Linnavalitsusel on kasutada neli suuremat kantseleiruumi, peale selle on olemas ka elukorterid linna sekretärile ja käskjalale. Ruumide valmisehitamine on sündinud linna enda summadega, kuigi selleks algul oli kavatsus Eesti pangast laenu teha.



Tapa linnavalitsus teisel korrusel


Postimees, 25. aprill 1934 - Tapa tuleõnnetus kuritahtlikult tekitatud. Tapal, ööl vastu 20 skp. Aset leidnud suur tuleõnnetus, mis ohvriks nõudis 12 elumaja ja 19 kõrvalhoonet ning peavarjuta jäänud 36 perekonda 115 liikmega on, nagu kindlakujuliselt arvatakse, alguse saanud süütamisest.


Järva Teataja, 3. jaanuar 1928 - Vanaaja mälestusi Tapa külas. Tapa külasse asutati esimene kool 1839.aastal, mis oli ehitatud rehetoaga ühte. Hiljem ehitati vana suitsutare asemele uus nägusam koolimaja, kus klassiruumid ja õpetajatoad eraldi olid. Uue koolimaja ehitamise peale tarvitas Lehtse vald vana koolimaja vaestemajana, kuna rehetoas kooliõpetaja vilja peksis. Koolimajast möödasõidul köidab tähelepanu mäeküngas kiviristiga, mille kohta andmed puuduvad. Mäeküngast, mida Männimäeks nimetatakse, arvab vanarahvas rootsiaegse sõjameeste ühishaua olevat. Arvatakse, mainitud mäekünka all mõni rootsiaegne ohvitser või väeülem puhkab, kelle auks rist asetatud. Viimane oletus näib vähem usutavam olevat, sest kõigist kodumaal leiduvatest kivikalmudest ja küngastest loodakse Rootsi väeülemate matusekohad, rohkem õige on ühishaua jutt. Praegune Tapa linna ja küla ümbruskond oli vanal ajal suuremate lahinguplatside kohaks. Selles ümbruskonnas on rohkesti igasuguseid rootsiaegseid väärtasju leitud. Samuti leiti ka Tapa lähedalt Kuru külast mõni aasta tagasi hulga kuldrahasid ja käevõru, mis tunnistust annab Rootsi aja kohta. Riste on männimäel praegu ainult üks, kuid varem oli neid kaks. Rahvajutu järele on leitud „Andrese“ talu põllult saladusliste kirjadega kivitahvlid.



Männimägi Tapa külas


1929 – Linn müüs enampakkumisel maha Valgma karjamõisa hooned, saades tulu 3648 krooni.


Postimees, 5. september 1925 - Tapal uus algkoolimaja. Algkoolimaja ehitati haridusministeeriumi arhitekti härra T. Mihkelsoni plaani järele ja läks maksma üle 7 miljoni marga, millest riiklist toetust saadi 5 255 000 marka. Maja on kivist, kahekordne, keskküttega ja elektrivalgustusega. Mahutab eneses 9 klassiruumi, õpetajate toa, koolikantselei ja kooliteenija korteri. Uues majas algas koolitöö 31. augustil. Koolis on üle 400 õpilase ja töötab endiselt 2. algkooli juhataja härra Juhan Krooni juhatusel.



Tapa algkoolimaja


1929 – Endisest „Kondi“ kõrtsist ehitati ringi Tapa vanadekodu.


Postimees, 12. veebruar 1900 - 10. jaanuari hommikul põles Tapa jaama läheduses olev Tapa mõisa Walgma kõrts seinuni maha.


1893 – Tapa jaamaülem on Ritterholm.


Postimees, 28. veebruar 1937 - Ühel möödunud aasta algul peetud Tapa linnavolikogu koosolekul oli ägedakujuline sõnavõtt linnavolinikkude vahel, kusjuures volinik Johannes Ruuse, kes praegu linnaametnik, Viljandi lähedale elama asunud, endisele linnapeale Tõnis Rähnale kuulajate juuresolekul ütles: „Teie olete Viljandi vapside peajuht!“ Selle ütluse leidis enese kohta haavava olevat endine linnapea Tõnis Rähn, kes Johannes Ruuse vastu süüdistuse tõstis. Jaoskonnakohtunik mõistis Johannes Ruuse endise linnapea T. Rähni au haavamises süüdi ja karistas teda ühekuulise arestiga ehk rahatrahviga 100 krooni suuruses. Selle otsusega ei jäänud süüdimõistetu rahule. Ringkonnakohus oma neljapäevasel kohtuistungil kinnitas siiski jaoskonnakohtuniku otsuse, jättes rahuldamata J. Ruuse edasikaebuse.


Postimees, 22. november 1932 - Mees tahtis vanglasse.
Tapa politseisse ilmus isik, kes end nimetas Johannes Kristaliks ja avaldas soovi vanglasse pääsemiseks. Kui ametnik talle seletas, et vanglasse pääs nii kerge pole kui arvab ja et selleks tuleb seadusega vastuollu minna, mees, vähese kõhklemise järele, teatas, et põhjusi juba leiduks, sest tema olevat seadusega vastuolus juba aastaid, ning ka vanglate sisemine korraldus olevat temale tuttav aastate kinnipidamiste tõttu. Nüüd kobas mees taskutes ja tõi sealt välja ühe kahvli. Kahvli olevat ta varastanud ühes noaga Tapa söögimajast, kus lõunat söönud. Et Kristal varem korduvalt varguste eest karistatud, tuli mees paigutada vangimajja. Kristalil puudus kindel elukoht ja teenistus.


Postimees, 11. aprill 1934 - (Maeti kesklinnas asunud Sõbra poe omanikku).
Rahvatung Tapa ärimehe matustel. Tapa ärimehe Gustav Mätliku matuseid oli jälgima ilmunud ennenägemata rahvahulgad. Kirik suutis mahutada ainult ühe kolmandiku kokkutulnuist. Kadunu oli jõukamaid ärimehi Tapal, jättes pärandusena maha varandust ja raha umbes 6 miljoni sendi ümber. Vallasvarast ja rahast testamendi põhjal pärib abikaasa ühe kolmandiku, kuna kinnisvarad ja kaks kolmandikku vallasvarast ning rahast pojale osaks langeb.


Postimees, 3. juuni 1929 - Omavalitsuse elus väärib tähelepanu Tapa linnapea skandaal – linnapea Ernst Grimm ühes arveametniku Liblikmanniga vangistati prokuröri korraldusel. Neid süüdistatakse linna raha kõürvaldamises ja teistes kelmustes. See on esimene juhus Eestis, kus linnapea on enesele niisuguseid asju lubanud.


Postimees, 28. juuli 1900 - Nüüd, kuna viinamüügi õigus kroonu käes, hoolitsevad mõned „hariduse kandjad“ et vähemalt õllepoed jälle käima saaks. Et neil sellest asutamisest ka kaunist kukru kasu loota, seda näitab see, et kaks õllevabrikanti võistu Tapa mõisa maa pääle asutatava õllepoe eesõiguse eest kuni 1500 rubla pakkunud, teine neist ähvardanud pakkumist 2000-ni kergitada. Üks vabrikant, kelle piirid Tapa jaamani ulatuvad, nõudnud omale koorma päält õlle müümise luba.


Postimees, 13. september 1938 - Kohanimede nõukogu esimese koosoleku tulemus: Arutati linnade nimede muutmise vajadust, nõukogu leidis suurema osa linnanimedest olevat täiesti eestipärased. Ainult Tapa tunnistati selliseks nimeks, mille muutmiseks, kui kohapeal nime tähendust arvesse võttes avaldatakse soovi, ei tehta takistusi. Sama seisukoht võeti ka Mõisaküla suhtes, kuna „küla“ ei sobi linna nimetusse.


Postimees, 19. märts 1918 - „TallinnaTeatajale“ teatatakse, et enamlased Rakverest enesega Jõhvi järgmised isikud kaasa võtsid ja sääl vaksali juures maha lasksid:
Tiidu Jõesaar, Võsu kooliõpetaja ja Laenu-Hoiuühisuse asjaajaja.
G. Grönholm Palmsest, Laeviku talupidaja ja seltskonnategelane.
A. Kaldberg, Palmse vallavanem.
Schubert, Palmse mõisa ülemvalitseja.
Willem Talpsepp, Kroonlinna jungide kooli õpilane Palmsest.
Parun Stackelberg Kihleverest.
Von Plase, Kunda tsemendivabriku ametnik.
Adam Smijevski, Tapa jaamaülem.
Hr. Silberstern, Rakvere gümnaasiumi õpilane ja veel keegi tundmata noormees, arvatavasti ka Palmsest.
Ohvrid olid maas kõik palja pesu väel ja ainult mõnele oli vana palitunäru mõne pasatski seljast pääle visatud. Tapmine sündis mahalaskmise läbi, kuid enne seda on ohvrite kallal piinamist ja peksmist toimetatud. Nii on näiteks Smijevski (Tapa jaamaülem) pääluu nähtavasti püssipäraga puruks ja pääluu välja löödud, Bläsel küljekondid katki sõtkutud ja ühel ohvril käeselja päält nahk maha nülitud, ja üleüldse olid mitmel tapetul nägu ja pesu kõik verega kaetud. Stackelberg oli 65 aastat vana olnud. Esialgselt oli plaan olnud vangistatuid Peterburisse viia, kuid nähtavasti tehti tee pääl otsus ümber. Palmse valla sekretär Gustavson pääsis piinajate käest Palmse mõisast pagenema, kus enamlased tee pääl pitspalli mänginud ja muu seas ohvri hr. Jõesaart tantsulugusid klaveril mängima sundinud.


Postimees, 15. märts 1918 - Vägivallategudele õhutamise hingeks olnud enamlaste juht – kooliõpetaja Anna Leetsmann. Kohalikkudele punakaardiväelastele olla nende mõttevennad Petterburi ja Narva poolt ning Tallinnast sõitnud soldatid ja madrused abiks olnud. Mõisnikkude kallal olla enne surmamist jäledat piinamistööd tehtud ja isegi nende surnukehad veel toorel kombel pilgatud.


Postimees, 21. märts 1918 - Kui enamlased kodumaale taganema pidid, muutusid nende teod kirjeldamata tooreteks. Rakvere ümbruses arreteeriti kümmekond inimest: gümnaasiumi õpilased Silberstein, Leichberg ja Erna, apalmse kooliõpetaja Tiidu Jõesaar ühes Palmse talitaja ja kohtunikuga, Tapa jaamaülem Smijevski, Kunda vabriku tehniker von Blase, Kihlevere omanik ja veel üks teine parun. Kõiki neid peksti Rakvere täidesaatvas komitees kõige hirmsamal kombel enamlaste juhtide Linderi ja Anna Leetsmanni elaval osavõtmisel. Peksmise juures olevat Leichbergil selgroog püssipäraga katki löödud. Hiljem, Rakverest taganedes, viidi õnnetumad vangid Jõhvini kaasa, kus nad kõige julmemal kombel ära tapeti. Kihlevere parunil lõigati kõht lõhki ja puistati sisikod välja, von Blasel lõigati suguosad ära ja torgati suhu, Smijevskil (Tapa jaamaülem) löödi pääluu nii läbi, et rusikas sisse võis pista. Ühel tapetul olid silmad välja pistetud, teisel pale seest suur tükk liha välja lõigatud. Gümnasist Silbersteinil oli kolm sõrme ära lõigatud, et sõrmuseid kätte saada, sellelsamal otstarbel oli von Blasel sõrme päält nahk ära vestetud.



Tapa jaamaülem Adam Smijevski


Päevaleht, 8. november 1924 - Läinud aastal on Tapa postkontoriülem Konstantin Laus riigi raha kõrvale toimetanud 300 000 marga ümber. Kõik raha, mis ajajooksul postkontorist kõrvaldatud, on Laus enese seletuse järele kõrtsis arvete õiendamiseks ära kulutanud. K. Laus on vahi alla võetud ja revideerimine kestab. Eile komandeeriti Tallinna peapostkontorist ametnik Tool ajutiselt Tapale postkontorit juhatama. Laus oli Tapal ametis ligi 3 aastat.
K. Lausi tunti Tapal kui „rahameest“. Tihti maksis ta kõrtsis suuremaid arveid ja jootis tuttavaid. Tapa elanikud aga imestasid, kuidas postiametnik oma väikesest palgast nii suureviisiliselt elada võib.


Päevaleht, 10. märts 1921 - 1. jaanuaril 1919. aastal võeti kinni Tapa mõisa meier Johannes Schmitner ja kubjas Hindrek Roosilill sissetunginud vene punakaartlaste poolt ja viidi Tapa alevi enamlaste komandandi juurde. Järgmisel päeval saatis komandant neid Rakveresse, kus nad 10.jaanuaril maha lasti.


Päevaleht, 16. oktoober 1925 - Tapa alevivanem, hr. Willem Gabriel pühitses 11. oktoobril oma 60-aastast sünnipäeva. Hr. Gabriel on üks nendest alevitegelastest, kes oma töötahtmise ja õiglase iseloomuga on suutnud võita seltskonna lugupidamise ja poolehoiu. Tapa alevivanemaks on hr. Gabriel juba kolmandat korda alates 1918.aastast. Suuremaks ülesandeks praeguse ametisolemise ajal oli uue algkoolimaja ehitamine. Sünnipäeva puhul äratas teda Tapa NKS sega- ja pasunakoor. Õhtul oli hr. Gabrieli pool sõbralik koosviibimine, millest osa võttis ka hr. Kohtuminister, kes on Tapa alevivanema vend.



Tapa alevivanem Villem Gabriel.


Päevaleht, 19. jaanuar 1910 - Vana aasta lõpul möllas meil kuri külgenakkav haigus soetõbi ja nõudis mitu ohvrit. Tohtrist on meil suur puudus, rikkamad kutsuvad telefoni või telegraafi teel arsti Amblast või Rakverest, mis meilt üle paarikümne versta kaugel, aga mis peavad vaesemad tegema – kahe-kolme rublaga ei saa nad kunagi arsti näha. Ennemalt, kui Tapa alev alles väikene oli, paarisaja elanikuga, oli meil oma tohter, nüüd on inimesi üle paari tuhande, aga tohtrit ei ole!


Päevaleht, 2. märts 1912 - Kui 1897. aastal oli Tapal vaevalt 500 elanikku, siis nüüd on siin juba 2411 hinge, 1192 meeste- ja 1219 naisterahvast.


1916 – Tapa võõrastemaja „Metsanurk“ omanik on Rowatski.


1908 – Tapa teemaja pidaja oli Mihati Muravlev.


1919 – Tapa postijaama kutsar oli Hans Sepmann.


Postimees, 28. aprill 1909 - Tapal oleks karskuse hääks palju tarvis tööd teha, Tapa haiseb „vodka“ järel nõndasamuti nagu Setumaa liikva järel.


Postimees, 22. juuli 1911 - Nagu näha, võib Tapa peagi linnaks kasvada. Uute majade ehitustöö edeneb siin silmnähtavalt. Kahe ja kolmekordseid majasid leidub hulk, uued ehitused on pea kõik kolmekordsed, puust. Siin on kõiksugused kauplused ja ärid asumas, nagu linnades, uulitsatel on ka nimed. Rahvas elab kaunis jõukalt. Üks silmapaistvam asutus on Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi osakonna kool, mis hääde tagajärgedega töötab.


Postimees, 1. november 1897 - Neil päevil asutati Tapa jaama ka uus valmisriidekauplus, kus kõiksugu meeste- ja naesterahvaste valmis tehtud riideid ja ülikondi müüakse. Ka uus tööliste söögimaja Joosep Findlingi majas avatud, kus söökisid ja jookisid ka kaunis odavate hindadega saada võib.


Postimees, 18. september 1920 - Iseäraline viisakus Tapa puhvetis.
Olin hiljuti Tapa raudteejaama puhvetis järgmise juhtumise pealtnägijaks: Puhveti ruumi ilmusid kaks inglast, kes Tallinnast sõitsid ja palusid kohvi. Puhvetipidaja ulatas ühe käega kohvitassi, ei lasknud seda aga mitte käest, vaid nõudis teise käega otsekoheselt raha maksmist. Niisiis täielik vahetus: ühe käega annab kohvi, teisega võtab raha. Enne ei julge aga tassi käest lahti lasta. Inglased olid niisuguse „viisakuse“ peale väga imestunud ja maksid muidugi kohe. Eneste keskel harutasid nad aga seda juhtumit kaua. Tapa puhvetis nähakse aga igas reisijas ainult kelmi, kes arvet õiendamata plehku võib pista.


Päevaleht, 19. oktoober 1909 - Tapal on Tapa vaksali ümbruses olev alev, mõisa, Tapa mõisa karjamõisad – Walgma ja Niidu, siis Tapa, Näo ja Rauakõrve külad, Tapa Saare ja Saunaküla kõrvuti Põldsaarega. Selle maa suurus on: Tapa mõisa oma (mõisa maa peal on ka Tapa alev) 2488 tiinu ja vallamaad umbes 2400 tiinu. Talusid on Tapa külas 19, Näo külas 16, Rauakõrve külas 8, Saares 1, Põldsaares 1 ja Pähklamäel 1, kokku 46 kohta, millede suurus läbisegi 28 tiinu on. Saunakohti on 15, millede suurus keskmiselt 2 tiinu ümber seisab. Lõuna-õhtu pool on Tapa piiriks pikka ja kitsas mäeselg, mis Tapa-Tallinna raudteeliini juurest algab ja lõuna poole edasi läheb, Koeru kihelkonnast läbi Liivimaa sisse. Teisel pool on Tapa piiriks jõgi, mis esiteks Tapa jõe nime kannab, aga tõepoolest Valgejõgi on. Tema nime kohta arvatakse, et siin jõe põhi mitte ei musta, nagu teistes jõgedes, vaid valgendab.
Kool asub Tapa külas ilusa ajaloolise „Männimäe“ juures. Kool asutati siia valda 1839.aastal. Koolimajaks ehitati kamber rehetoaga ühte. Seda 70-aastast majatudikest tarvitatakse veel praegugi valla vaestemajaks. Maja on koguni vana ja viltu vajunud, katus laseb lumevett ja vihma läbi. Praegune koolimaja on 1868.aastal ahitatud. Alles esimese õlekatusega, mis ka vett ei pea. Klass on madal ja väike, riietetuba, poisslaste magamistuba, laste sahver, pesemisruum ja paljud muud paigad puuduvad. Õppeabinõusid on vähe, kooli puhastamise korraldust ei ole, nimelt seda, mis valla poolt peaks olema. Mis tehtud, see on laste ja kooliõpetaja abiga tehtud.
Meesterahvaste tarvis on hullemaid urkaid olemas – salamonopolid. Alevis olevat neid 30-40 ümber. Viina saavat saianaise käest korvist saiade altki. Avalikke alkoholi müügikohti on 5 olemas – vaksali einelaud kahes osas, kroonuviinapood, 2 õllepoodi ja „Harmonie“ seltsi einelaud. Üheks paiseks selles Tapa linnas on veel raha peale kaardi mängimine. Mõned teavad rääkida, et see olevat paljudel juba haiguseks. Ja see on paha haigus. Mängitakse kodus ja suvel ka metsas.
Tapa alevis elab hulk inimesi – üle 3000. Alevis on umbes 50 kauplust, 5 pagarit, aptek, üleüldse 60 patendivõtjat, postijaam, tuletõrjujate seltsimaja pidusaaliga. See on Moe mõisa omaniku Kurbergi poolt ehitatud ja „Harmoniele“ renditud. Siis on posti-telegrahvi kontor 3 ametniku ja mitme postiljoniga, raudteevaksal, kuhu 3 raudteeharu, nimelt Peterburist, Tallinnast ja Tartust, kokku tulevad. Veel on siin Õigeusu kirik, Lutheri usu palvemeja, rahukohus, kohtu-uurija, alevi ülevaataja ja nende kantseleid.
Kaks korda nädalas peetakse turupäeva (teisipäeval ja reedel), turuplats on väga väikene. Edasi on siin theemaja, 5-6 vorstivabrikut ja-müügikohta, veel muud majad ja umbes 150 eramaja. Peale nende on hulk raudteemajasid olemas. Uusi ehitatakse iga aasta juurde.
Tarvilised asutused, mis aga puuduvad, oleksid Tapa omavalitsus, haigemaja, omavalitsuse poolt ametisse pandud arst, velsker, ämmaemand ja teised asjakohased asjaajajad.