Ernst Krimm

Ernst Krimm (sünd. 26.09.1891 Jänedal, surn. 21.08.1943)

Ernst Krimm (nimi eestistatud, vana nimi oli Grimm) oli Tapa esimene linnapea 17.01.1927 – 29.05.1929.
Ta elas Tapal Pikk 50 (1935). Küüditati Siberisse 1941. aastal.
Suri 21.08.1943 Sverdlovski oblastis Kirovi rajoonis.
Tapa linnakalmistule on paigaldatud tema mälestuseks kenotaaf.

Kuidas Tapa esimene linnapea Ernst Grimm osutus sulaselgeks suliks.

Ajalehest „Vaba Maa“ 24.03.1929

Eile õhtul pidi olema Tapa linnavolikogu koosolek, mille päevakorras oli muuseas järgmise aasta eelarve ja tööerakonna rühma poolt esitatud arupärimine sõjaväe laost seadusevastaselt kõrvaldatud ning linna elektrijaamale müüdud nafta asjus. Nimetatud naftapanamasse on segatud asunikkude koondusesse kuuluv linnapea Ernst Grimm ja mitu linnavalitsuse ametnikku. Koosolek jäi aga pidamata, sest linnapea Grimm oma mõtteosalistega sinna ei ilmunud, samuti puudus volikogu juhataja Kask, kelle naisevend, linnavalitsuse ametnik Liblikmann ka on segatud sellesse tumedasse loosse.
Eile päeval tuli veel linnapea Grimmi ja tema abi Johannes Ruuse vahel ette ägedam kokkupõrge, mille lahendamiseks kutsuti välja isegi politsei. Nimelt esitati Ruusele, kes ühtlasi on linnavalitsuse laekahoidja, arve, mille linnapea oli kinnitanud ja palunud välja maksta. Kuna arve näis kahtlasena, loobus Ruuse selle tasumisest. Korduvate linnapea nõuete peale vaatamata, ei täitnud Ruuse viimase soovi ja keeldus arvet ka tagasi andmast. Grimm kutsus kohale politsei, kuid viimane Ruuse käest arve tagasinõudmiseks põhjust ei leidnud.

Ajalehest „Vaba Maa“ 05.06.1929
Revideerimine Tapa linnavalitsuses.

Tapal, 3. juunil. Täna hommikul sõitsid Tapale ja asusid linnavalitsuse asjaajamist revideerima kohtu-siseministeeriumi administratiivosakonna juhataja Dohs ja omavalitsuse asjade peavalitsuse juhataja Hendrikson. Nähtavasti on kuuldused Tapa kurikuulsa linnapea Ernst Grimmi karutempudest juba otsaga ministeeriumis ja sealgi selle mehe tegevuse vastu huvi äratanud.

Ajalehest „Kaja“ 09.06.1929

Reedel, 7. juunil pidas Tapa linnavolikogu oma erakorralist koosolekut.
Enne päevakorra harutamisele asumist sai etteloetud protokoll, mis tehti kohtu-siseministeeriumi kõrgemate ametnikkude poolt paar päeva varem linna kassa ja asjaajamise revideerimise kohta, millest selgus, et revidendid leidsid linna asjaajamise üldiselt korras olema, ning et ilmsiks tulnud kuritarvitused on aset leidnud arveametniku poolt dokumentide kõrvaldamise ja raamatute võltsimise teel.

Esimesena võeti harutusele linna endise ämmaemanda Liisa Vannase palve linnavalitsusele otsuse tühistamise asjus tema ametist tagandamise kohta. Nimelt sai vannas ämmaemanda kohalt linnavalitsuse poolt tagandatud vaatamata sellele, et Vannas üle 20 aasta kohapeal ämmaemandana oma kohuseid kõigiti korralikult on täitnud. Nagu koosolekul selgus, olid selle vallandamise põhjused õige isesugused. Linnapea Grimmil tekkinud halb isiklik vahekord ämmaemand Vannasega ja et viimast kohalt vallandada, on linnapea linnavalitsuse kaasabil väga kavala kombinatsiooniga hakkama saanud, ninapidi vedades volikogu. Uuest eelarvest sai maha kustutatud kulud linna ämmaemanda ameti ülalpidamiseks ja ette nähtud selle asemel ämmaemanda-õe koht linna vaestemaja-ambulatooriumi juures. Volikogul ei olnud teada linnapea plaan ja eelarve selles osas võeti vastu ettepandud kujul. Kuid kuna sellega ära kaotati linna ämmaemanda koht, vabanes Vannas automaatselt teenistusest ja ämmaemanda-õe valimisel talitas linnavalitsus juba oma äranägemise järele. Kuigi Vannas ka nimetatud uuele kohale kandideeris, jäeti ta siiski kohata, kuigi ta selle peale eesõiguse omas.

Gustav Kaal tähendas, et sellega on linnavalitsuse poolt volikogule väga segane supp keedetud ja niisuguseid suppe tulla volikogul arvatavasti veel palju seedida.

Võeti vastu otsus, millega volikogu linnavalitsusel soovitas oma esimene otsus tühistada, praegune õde ametist 1. septembrist vallandada, selle tõttu temale 75 krooni maksta ja uueks õeks valida Liisa Vannas.

Päevakorra järel pidi tulema linnavalitsuse täiendamine kolmanda liikme või selle asetäitja valimisega, kuid oli ette näha, et valimised sel koosolekul tagajärgi ei anna ja see küsimus lükati järgmise koosolekuni edasi.
Küll aga loeti ette kohtu-siseministeeriumi telefonogramm, millega teatatakse, et ministri otsusel 7. juunist on linnapea Grimm ajutiselt ametist tagandatud kuni kohtu otsuseni tema süüdistuse asjades ametialal toime pandud kuritegudes ja et linnapea kohuste täitmine on pandud senise linnapea abi Johannes Ruuse peale.

Kuna Tapa linnaks nimetati 1926.a. suvel, kuid tulumaks Tapa kodanikkudelt 1926.a. eest arvestatud sai alevi normide järele, millega kodanikud seaduse vastaselt kõrgemalt maksustati kui õigus, tegi volikogu linnavalitsusele ülesandeks leida teid, kuidas seda seisukorda maksjate kasuks lahendada.

Volikogule oli esitatud kodanikkude Anna Küti ja Eduard Valdmanni poolt protestid maa rentimise kohta. Nimetatud maa ühes hoonetega langes aga hiljem Tapa linnale ja linnavalitsus müüs hooned kodanik Valdmannile äravedamiseks. Selle juures aga jättis linnapea Grimm senisele rentnikule Kütile rendilepingu tähtajal üles ütlemata. Nüüd nõuab Valdmann müügilepingu alusel temale kuuluvate hoonete üleandmist, kuid Kütt ei mõtlegi neist lahkuda, sest rendileping on endiselt maksev, vaid palub linnavalitsuse poolt Valdmanniga sõlmitud müügileping tühistada. Sellega tuli volikogul juba samal koosolekul seedida teine „sogane supp“, mis endise asunikust linnapea Grimmi poolt keedetud. Küsimuse harutamisel tekkisid teravad vaielused ja meeleolu tõusis niivõrd kõrgele, et osa volinikke saalist lahkus ja juhataja koosoleku kell kolmveerand üks öösel kvoorumi puudumisel lõpetama pidi.

Ajalehest „Kaja“ 31.05.1929
Tapa linnapea vangistati ja paigutati prokuröri korraldusel Rakvere vangimajja.
Tapal, 30. mail.

Eile võeti Rakverest kohale sõitnud kriminalistide poolt vahi alla Tapa linnapea Ernst Grimm ühes linnavalitsuse arveametniku B. Liblikmanniga. See sünnitas kogu Tapal suurt kõmu. Mõlemad vahialused viidi Rakverre, kus nad kriminaalpolitseis üle kuulati ja hiljem vangimajja paigutati. Linnapea ja arveametniku vahi alla võtmine sündis prokuröri korraldusel.

Linnapea Grimmi ja arveametnikku Liblikmanni süüdistatakse ühenduses linnakassas avalikuks tulnud puudujäägiga. Üldse on linnakassast kõrvaldatud summad ligi 2000 krooni suur. Raha kõrvaldajaks oli arveametnik Liblikmann, kes täitis sagedasti linna kassapidaja kohuseid viimase äraolekul. Liblikmanni sundinud raha võtma linnapea Grimm, kes siis Liblikmanni restoraani viinud ja tal seal linnakassast võetud rahaga joomaarveid tasuda lasknud. Linnakassast oli kõrvaldatud elektriarvete tasuna sissetulnud raha, milliseid arveid linnapea käsul hiljem ära hävitatud.

Raha tegelik kõrvaldaja Liblikmann tagandati linnavalitsuse poolt ametist juba 24. mail. Ta oli nimelt linnapea Grimmiga vastamisi läinud ja Grimm oli Liblikmanni ning oma abi Ruuse vastu kaebuse tõstnud linna raha raiskamise pärast. Ruuse oli ühtlasi ka linna kassapidajaks. Selle kaebuse tulemuseks oli nüüd linnapea Grimmi enese arreteerimine. Nagu Liblikmann seletab, on linna raha kõrvaldamine alganud juba 1927. aastal.

Praegu täidab linnapea kohuseid linnapea abi Johannes Ruuse.

Vangistatud linnapea Ernst Grimm oli asunikkude koonduse silmapaistvamaks tegelaseks Tapal. 28. mail ärapeetud linna volikogu koosolek andis veel järgmisteks päevadeks kodanikkudele kõneainet. Ärevuses arutati, missuguseks võib seisukord kujuneda linnavalitsuses, andis ju linnapea Grimm koosolekul mõista, et tema oma ametit vabatahtlikult maha ei pane, vaatamata volikogu umbusaldusele.

Õhtupoolikul aga levis kulutulena sõnum, et linnapea Grimm ja arveametnik Liblikmann on kriminaalpolitsei poolt elektrimaksude kõrvaldamise asjus vahi alla võetud. Kuigi mõned linnapea poolehoidjad rahva seas püüdsid seletada, nagu oleks jutt vahi alla võtmisest väljamõeldus, kogunes õhtuse Rakvere rongi mineku ajaks jaama arvukas publikum vaatama, kuidas linnapead kinni viiakse.

Rahuliku näoga, kuid siiski silmnähtavalt vihaselt ja ärritatult astus linnapea arveametniku ja kriminaalassistentide saatel vagunisse. Kõigi jaama tulnud saatjate nägudelt, välja arvatud muidugi linnapea poolehoidjad ja kaaslased, võis lugeda rahuldustunnet, sest linnavalitsuses valitsev pinev meeleolu ja uute kuritarvituste toimepanemise võimalus on esialgu kõrvaldatud. Oodatakse huviga, kes saab uueks linnapeaks.

Ajalehest „Vaba Maa“ 31.05.1929

Nii, kui teatatud, vangistati neljapäeval (29.05.1929) Tapa linnapea Ernst Grimm, sama linna elektrijaama kaks ametnikku, Tapa mõisas asuva soomusrongirügemendi laduhoidja ja soomusrongide vedurijuht. Kõik nad viidi Rakverre ülekuulamisele. Vangistamise põhjuste kohta kuuleb sotside lehest järgmist: „Vangistamine ja ülekuulamine olla ühenduses ilmsiks tulnud kuritarvitusega soomusrongide rügemendi naftalaos. Nimelt on selgunud, et sealt juba pikemat aega naftat on kõrvaldatud. Seda tegid rügemendi laduhoidja koos vedurijuht Smithiga. Nafta toimetati Tapa linna elektrijaamale ja nagu kuulda, on linnapea Grimm ja ülekuulatud elektrijaama ametnikud väga hästi teadnud, et nafta oli soomusrongide rügemendi laost kõrvaldatud. Mehed teinud nii koos omale taskuraha. Vedurijuht Smith elab linnapea Grimmiga ühes majas Pikk tn. 50 ja nad paistnud omavahel suurte sõpradena. Nii oli siis Smith see, kes laduhoidja kõrvaldatud nafta elektrijaama toimetas ja linnapea koos elektrijaama ametnikkudega võttis selle seal vastu.“
Kui see on õige, mis sotside leht kirjutab, siis seisame küll loo ees, millist Eestis enne pole kuuldud, vähemalt linnapeade suhtes mitte.

Aga võib olla, ei tule niisuguste asjade peale tänapäev enam imestada, sest sellest ajast peale, kui koonduslased meie poliitilisele vaateväljale astusid, kipuvad senised mõisted selle kohta, mis avaliku elu tegelastele lubatud ja mis keelatud, sootuks ära kaduma.

Ernst Grimmist veel niipalju, et talle tema kuritarviduste eest kaks aastat vangiroodu karistuseks määrati. 1941. aastal aga tabas Grimmi sama saatus, mis enamikku Eesti Vabariigi linnapäid – ta küüditati Siberisse, kus ta 21.08.1943 Sverdlovski oblastis Kirovi rajoonis suri.

Kuidas sai Tapa linn omale uue linnapea?
Sellest kirjutab ajaleht „Järva Teataja“ 20.12.1929 artiklis „Tapa valis“

Asunikud ja üürnikud kaotasid, linnakodanikud ja rahvaerakond võitsid. Esimesena Järva linnadest pidas linnavolikogu valimisi Tapa linn. Valimised toimusid 14. ja 15. detsembril 1929. Osavõtt valimistest oli võrdlemisi elav. Hääleõiguslikke kodanikke oli 2319, kelledest käis hääletamas 1503, s.o. ümmarguselt 65%. Volikogu sai 15-liikmeline. Peale mitmendat üritust valiti volikogu esimeheks August Pallon, 17. jaanuaril 1930 valiti Tapa uueks linnapeaks Tõnis Rähn, linnapea abiks Bernhard Rooba. Tõnis Rähn lahkus Tapalt 1937. aastal, suri 27.07.1944 ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.