Tapa elektrijaam

Tapa kohaliku elektrijaama ehitamise mõtte algatajaks oli Villem Gabriel (1865 – 1930), kes valiti Tapa esimeseks alevivanemaks 7. jaanuaril 1918. aastal. Ajalooliselt oli raske aeg – lõppes Esimene maailmasõda ja algas Vabadussõda. Vaatamata sõjale ja raskustele sai alevivalitsus vajaliku raha kokku ja alustati ehitustöödega. 1919. aasta lõpuks ehitati Valgejõele tamm ja kahekorruseline jõujaamahoone, mille alumisel korrusel asus turbiiniruum, teisel korrusel olid eluruumid elektrijaama juhatajale. Elektrijaama haldajaks oli alevivalitsus, hiljem linnaõiguse saamisel 1926. aastal – linnavalitsus.
Turbiin tarniti Soomest ning dünamo Böckleri Laevatehasest. Kuna dünamo võimsus oli vaid 33 KW, jätkus vett ainult poole võimsuse saavutamiseks ja sedagi vaid 5 tundi päevas.
Jaama esimeseks juhatajaks sai Hans Kaik.
Jaama viimaseks juhatajaks jäi Johannes Toomel (sünd. 1896, surn. 1961, maetud Tapa linnakalmistule).
1920. aastate teisel poolel võeti kasutusele ka 40 W pirnidega tänavavalgustid. 1931. aastal kannatas elektrijaam tulekahju läbi. Tuli hävitas hoone teise korruse, kus elas Johannes Toomel.
Põlengule järgnenud aastatel taastati hoone II korrus, tehti ümber fassaadid, rajati mitmed juurdeehitused. Elektrijaam ei töötanud ööpäevaringselt. Elektrimootorit lubati kasutada ainult päevasel valgel ajal. Lokomotiivi köeti turbaga, mis toodi Rauakõrve turbarabast. Talvel toodi turvas kohale hobustega, regedele asetatud heinaveokorvides. Elektrijaamal oli oma hobune, kes vedas ka turvast, elektriposte jm.
Aegade möödudes elektrijaam amortiseerus, katel jäi väikeseks ja nõrgaks, mootorid kulusid vanaks. Ainsaks võimaluseks nähti Tapa Elektrivõrgu üleminekut alalisvoolult vahelduvvoolule. Selleks rajati 1940. aastal piki raudteed Rakverest Tapale 15 kV pingega liin pikkusega 26 km. ja lülitati sisse 13. oktoobril 1940. Niimoodi sai elektriga varustada Tapa linna lõunapoolse linnaosa.
Samal ajal vahetati välja 1200 voolumõõtjat, ehitati uued madalpingeliinid ja alajaamad.
1941. aasta lõpul katkestas Kunda elektrijaam, kust senimaani olid Tapa ja Rakvere piirkonnad elektrivoolu saanud, elektrienergia andmise ja kogu piirkond jäi ilma elektrita. Olukorra lahendamiseks ehitati Lehtse turbatööstusest Tapale 10,5 km. pikkune õhuliin. Lehtse jaam andis energiat alates 1941. aasta detsembrist kuni 1942. aasta aprillini. Alates augustist 1942 viidi kogu Rakvere-Tapa piirkond taas Kunda elektrijaama toitele.
Peale sõda töötas elektrijaamas elektrivõrgu brigaad J. Toomeli juhtimisel. Siis jäi elektrijaam seisma. 1960. aastate alguses kuulus endine elektrijaam Tapa Rajooni Kohalikule Majanduskombinaadile, kes peale hoonete ümber- ja juurdeehitamist alustas seal 1963. aastal tsingitud plekist nõude tootmist. 1978. aastal viidi aga kogu tootmine ümber uude tootmishoonesse Leina tn. 14.
Jaoskonna ruume kasutati mõnda aega laona, kuid kuna hooned jäid järelvalveta, toimusid mitmed rüüstamised ja põlengud kuni lõpuks, 1986. aasta juuniks jäid järele vaid ahervaremed, mis koristati ära 1996. aastal. Mööda allesjäänud tammi betoonsilda käiakse tänapäevalgi Valgejõe saarele.

Ajaleht „Esmaspäev“ 16.02.1931 kirjutab:
Tulekahi Tapa elektrijaamas

Elektrijaama juhataja Johannes Toomel pani õhtul kella kaheksa paiku omas korteris ahju küdema ja läks ise linna. Enne kodust lahkumist käskis ta jaama öövahti, et see läheks ja sulgeks ahju, kui puud ahjus põlenud. Vaht täitis käsu. Umbes tund hiljem tundis valvur elektrijaamas kibedat suitsulõhna. Mees mõtles, et masinate laagrid on põlema läinud. Kui ta aga masinate juures midagi kahtlast ei märganud, jooksis ta jaamajuhataja korterisse, mis asus elektrijaama teisel korrusel. Niipea kui korteriuks avati, tungis sealt tuli ja suits välja. Korter oli üleni leekides. Silmapilk alarmeeriti tuletõrjujad. Neil läks korda tulele piiri panna, enne kui see ülemiselt korralt alumisele tungida jõudis. Alumisel korral – masinaruumis – asuvad masinad jäid tulest puutumata, kuid said vee läbi kannatada. Tõsisemaid rikkeid masinate juures aga esialgu märgata ei olnud. Parandustööd jaamas algasid kohe pärast tulekustutamist. Pühapäeva õhtul loodeti tapalasi juba jällegi elektrivalgusega varustada.
Millest algas tuli?
Selle kohta ei ole veel midagi täpset selgunud, kuid esialgsete andmete järele on arvata, et tuli pääsis lahti katkisest korstnast. Elektrijaama juhataja Toomeli korteris olev ahi oli ühenduses jaama korstnaga lõõri kaudu. Kerge puust hoone värises, kui masinad liikusid. Vististi mõjus see ka korstnale. Tekkisid praod, ning sealt tungis tuli välja, tapeedi külge, kust levis üle terve korteri.