Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna algkool 1906 – 1921

Raudteekool ja Katherine Masingu erakool ei suutnud rahuldada kiiresti kasvava asula vajadusi. Seetõttu leidis uue – Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna – loomise idee, mis taotles eestikeelse algkooli asutamist, elavat vastukaja Tapa elanike hulgas. 20. novembril 1906 kutsuti kokku seltsi asutamiskoosolek, mis toimus klubi “Harmonie” saalis (esialgu pidi koosolek toimuma palvemaja saalis). Koosolekust osavõtt oli rohkearvuline. Koosolekut juhatas kohalesõitnud asundustegelane – kirjanik Cand. August Nigol, kes andis ülevaate seltsi ülesannetest ja tutvustas seltsi põhikirja. Valiti seltsi juhatus: esimees Villem Gabriel, abi Karl Luuk, kassahoidja Jaak Tõnts, eestseisuse liikmed J. Preimer, J. Noormets, revisjoni komisjoni liige J. Luuk – kõik kaupmehed, kirjatoimetaja G. Vipper, eestseisuse liikmekandidaat B. Klement – raudteeametnikud, eestseisuse liikmed L. Krusbach – malmivabriku omaniku abikaasa, Hans Pudel – päevapiltnik ja revisjoni komisjoni esimees apteeker Franz Eglon. Koosolekul võeti vastu ligi 100 liiget ja kutsuti üles lapsevanemaid ühinema seltsiga. Vastavalt esitatud põhikirjale (oktoobris 1906) pidi kool olema kahe klassiline, nelja-jaoline, eesti õppekeelega kolmanda järgu algkool, milles võisid õppida mõlemast soost 8-16 aastased lapsed, vaatamata sotsiaalsele seisundile ja usutunnistusele. Kooli pidas üleval selts. Kehtestatud oli ka õppemaks I-II jaos kuni 10 rbl., III-IV jaos kuni 15 rbl. aastas. Kooli avamise luba saadi Riia Õpperingkonnast 30. novembril 1906. aastal. Luba oli antud avansina, enne põhikirja ja programmi lõpliku kinnitamist (kinnitati alles jaanuaris 1907. aastal). Esialgu avati vaid kaks jagu, hiljem 1910. aastal muutus kool nelja jaoliseks.

Esimestel aastatel olid tõsised probleemid ruumidega. Kool alustas tegevust seltsi esimehele V. Gabrielile kuuluvas Pikk tn 3 hoovimajas, kuhu üks klassikomplekt jäi kaheks aastaks. Järgmisel aastal üüriti teise klassikomplekti jaoks ruumid kaupmees Marvitzilt. 1908. aasta kevadel keeldusid mõlemad majaomanikud ruumide edasisest üürimisest. Sügisel saadi ruumid ühele klassikomplektile Kiriku tänava palvemajas, teisele klassikomplektile ruume aga ei leitud. Teravalt oli päevakorras oma koolimaja ehitamine. 19. veebruaril 1907. aastal toimus seltsi peakoosolek (213 liikmest võttis osa 115), kus valiti 9 liikmeline komitee, kes hakkas organiseerima uue koolimaja ehitamist. 1908. aasta suveks oli raha uue koolimaja ehituseks kogutud 1800 rubla. Peamiseks raha saamise allikaks olid annetused, tulud piduõhtutelt. Ehitusplatsi eraldas (andis lisatingimustega rendile 99 aastaks) Moe mõisnik Jakob Kurberg.

Koolimaja ehitati 1909. aastal ehitusmeister Karl Rinki poolt. Maja ehitati “uuemate some plaanide järgi” ja sai kõigiti ajakohane. 3. jaanuaril 1910 oli koolimaja pidulik sisseõnnistamine Ambla kirikuõpetaja Johannes Theodor Vilbergi poolt, kõnega esines ka August Nigol. Kool töötas Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna koolina (Haridusseltsi koolina) kuni 1. augustini 1921, mil läks riiklikuks algkooliks (Tapa II algkool). Koolimaja hoone hävis 20. augusti 1924 tulekahjus. Samale kohale ehitati 1925 – 1927 uus hoone, mis on säilinud tänaseni (A. Nigoli pst. 3 ehk 1. Mai pst. 5).