Tapa Gümnaasium

1. märtsil 1919 saadi haridusministrilt luba Tapa Ühisgümnaasiumi avamiseks. Esimene hoolekogu koosolek toimus 3. märtsil, kus otsustati kool tööle rakendada. Hoolekokku kuulusid: esimees Ludvig Ebruk, kirjatoimetaja Gutman, laekur Treimann, liikmed Reitel ja Saar. 8. märtsil 1919 valis hoolekogu Ühisgümnaasiumi õpetajateks R. Summeri ja S. Kassi, J. Madissoni ja O. Trinkmanni. Nädalaga olid kõik eeltööd tehtud. Tänu hoolekogu energilisele tööle võidi juba 13. märtsil pidada kooli avaaktust. Raudteevalitsus üüris koolile raudteemajad 4/5, kus oli kaks aastat tagasi likvideeritud Raudteekool.

Uue kooli direktoriks määrati Haridusseltsi koolist vabaks jäänud direktor R. Summer. Tööd alustati 5 klassiga ja 102 õpilasega.

Nii pühitseti aastaid 13. märtsil kooli aastapäeva. Kuna algul oli koolil ebaõnnestumisi mitmel alal, siis oldi arvamisel, et selles on süüdi õnnetu kuupäev “13” ja direktor Eduard Kansa ajal hakati kooli aastapäeva pühitsema 3. märtsil, mis on aastast 1935 alates püsinud tänini.

Järjest kasvas õpilaste arv koolis: 1918. aastal 102 õpilast, 1937. aastal juba 246 õpilast.

Järva Maakonna Tapa Ühisgümnaasiumis moodustati laulukoor ja muusikaorkester, draamaring ja spordiühing, õpilased arendasid isetegevust. Kirjandustoimkond andis välja ajakirju “Algajad”, hiljem “Helk” ja “Wiirg”.

Salme Kassi tähtsamaks püüdeks oli kehalise kasvatuse viimine õpilaste hulka. 1918. aasta kevadel sai Noorsoo Kasvatuse Selts kooli poolt korraldatud õpilaste esinemine võimlemises. Töötasid ka rahvatantsu-, kergejõustiku-, võrkpalli- ja matkarühmad. Koostati Spordi Seltsi põhikiri. 1934. aastal toimus suur spordipidu Tapal.

Kodanliku Eesti valitsuse aastail tuli koolil kaasa teha ka kõik kodanliku koolireformi katsetused ja muudatused. 1922. aastal muudeti Järva Maakonna Tapa Ühisgümnaasium Tapa alevi Gümnaasiumiks, 1923. aastal Tapa alevi Tehnikaühisgümnaasiumiks, 1926. aastal Tapa linna Tehnikagümnaasiumiks.

1. augustil 1923 lahkus juhataja R. Summer, ajutiseks juhatajaks valiti Salme Kass. 1. novembril 1929 sai lühiajaliseks koolijuhatajaks A. Tomberg, kuni saadi uus koolijuhataja – Ernst Schiffer (1924-1925). 1925. aastal tehti ettepanek õpetaja Paul Vaaraskile asuda kooli juhtima. Kool suurenes pidevalt. Lastevanemate soovil muudetakse jälle kooli nime 1. augustil 1927 Tapa linna Humanitaargümnaasiumiks ja otsustati asutada majapidamise täiendusklass tütarlastele.
1931. aasta tõi taaskord muudatusi kooli ellu. Linnavolikogu koosolekul toimusid uue Tapa Gümnaasiumi direktori valimised, kandidaate oli kaks: senine direktor Paul Vaarask ja Johannes Luur. Direktoriks sai J. Luur (kuni 1934. aastani), P. Vaarask aga lahkus Tapalt.

1931. aasta sügisel alustas tööd keskkooli baasil õhtukeskkool.

Uue koolireformi alusel 1933. aastal kujunes koolisüsteem järgmiselt: nelja aastane algkool, viie aastane keskkool, kolme aastane gümnaasium humanitaar- ja reaalharudega. Uue koolireformi kohaselt jäid Tapale tegutsema reaalgümnaasium ja reaalkool. Humanitaargümnaasium likvideeriti 1938. aastal. Eriharuna töötas kooli juures 1926-1931 tütarlaste majapidamise täienduskool ja 1931-1933 eraõhtukeskkool.

1. juunil 1931. aastal lõppes rendileping raudteevalitsusega ning viimane nõudis ruumide vabastamist. Lapsevanemad pöördusid palvega Haridusministeeriumi poole. Eriti tõsiseks muutus keskkooli likvideerimise oht 1935. aastal.

20. detsembril 1935. aastal tunnistas linna volikogu keskkoolimaja ehitamise tarvilikuks ja asus krediidi muretsemisele. Lastevanemad otsustasid igaüks koolimaja ehitamist toetada 7,5 krooniga, õpetajaskond vastava protsendiga kuupalgast. Kooli vilistlaskogu (moodustatud 5. aprill 1926) avaldas aga 1936 aasta algul üldise üleskutse korjanduseks. Varsti oli neil kogutud üle 4000 krooni. Koolimaja ehitust toetasid veel Tapa Ühispank, Tapa Põllumeeste pank, Tapa Tarvitajate Ühisus, Nõmmküla vallavalitsus jne. Puuduva summa andis linnavalitsus.

1936. aastal kinnitati arhitekt Alar Kotli poolt valmistatud projekt ja 28. oktoobril väljaplaneeritud ehitusplatsi alusmüüri kraavide ja keldrite väljakaevamine.

Kaevandamistööd lõpetati 1936. aastal sügisel ja 1937. aasta suvel valmisid hoone alusmüürid. 26. septembril 1937 viidi hoone katuse alla. 1938. aasta lõpuks jõuti valmis sisemiste töödega ja 24. veebruaril 1939 toimus Tapa gümnaasiumi uue hoone avamise aktus. Koolijuhatajaks sai Eduard Kansa. Koolitöö algas uues vastvalminud koolimajas.
1943/1944 õa. tuli Tapa algkooli õpilastel õppida juhuslikes hoonetes: Kulbi koolimajas (Lillaka tn. 55) ja Medodisti kirikus. Keskkooli klassid töötasid umbes 4 km linnast eemal asuvas Imastu mõisas. Mõlemad koolimajad (gümnaasiumimaja ja algkoolimaja) olid tol ajal saksa sõjaväehaiglatena kasutuses. Õppeaasta pikkus oli täiesti juhuslik, tavaliselt mitte üle 5-6 kuu aastas. Paljudes ainetes puudusid raamatud. Ei olnud ei füüsika ega keemia kabinette, kooliaeda ja spordiväljakut. Õppetunnid olid üldjoonelised ja formaalsed. Õpperaamatute puudumise tõttu tuli materjal konspekteerida, õpilastel tuli kasutada paberit ja pliiatsit, mis mõlemad olid väga raskesti kättesaadavad. Igat pliiatsijuppi hoiti suure hoolega viimase võimaluseni. Värvipliiatseid peeti aga suurimaks varanduseks, sest uute hankimiseks puudus võimalus. Ka paberi puudus oli terav. Õpetajate seletusi märgiti üles vanade vihikute kaantele, vanade postkaartide tagakülgedele, karpide kaantele, pakkimispaberi tükkidele. Kustutuskummi asendas vana kalossi või jalgrattakummi tükk. Sulgi hoiti ja lõigati vahel hanesulest lisa. Pintslid aga tehti tüdrukute juuksetuttidest. Mingisugust klassivälist tööd ei olnud. Õppeaasta kestel toimus küll 1-2 kooli pidu, kuid ettekanded neiks valmistati kiirelt ja ühekülgselt, peamiselt deklamatsioonid ja mõned soololaulud. Väljaspool oma kooliruume esinema pääsemine oli võimatu.

Tavalisteks jalavarjudeks olid puutaldadega kingad, mille pealsed olid värvilistest riideribadest kombineeritud. Nende kandmine oli aga väga ebamugav, sest naelad kerkisid alatasa puu seest välja ja torkisid jalad veriseks. Vahel aga lagunes kogu “king” koost. Harilikult kanti kive taskus, et oleks, millega jalavarju parandada. Üht ja sama lapitud kleiti tuli nii mõnelgi õpilasel kanda pidevalt nii koolitundides kui ka pidulikel juhtudel. Seega oli saksa okupatsiooni ajajärk üks raskemaid aegu.

1945. aastal alustas tööd sümfooniaorkester ja lastekoor õp. Endel Vahersalu juhendamisel. 1947. aastal alustas tööd õppe- ja katseaed õpetaja Selma Kaberi ja Hilda Tamme juhendamisel. Koolis tegutsesid sega- ja naiskoor Arsi Aarma juhendamisel, 19-liikmeline estraadiorkester, 22-liikmeline puhkpilliorkester, kaks naisansamblit. Lastekoor töötas õp. Eiberi juhtimisel, kaks mudilaskoori ja kolm ansamblit. Edukalt töötas kooli kunsti- ja fotoring õpetajate M. Siidri ja E. Vahersalu juhtimisel. Kooli näitering tegutses õpetajate E. Rumbergi, A. Tengi, E. Randoja ja S. Kase juhtimisel. Lisaks tegutses kooli juures ka keemia- ,male-, kabe-, laske- jt. ringid.

Uus Tapa I Keskkoolihoone Pargi tn 12 (end. 21. juuni pst. 10a) avati pidulikult 1. septembril 1964. Aastast 1994 kannab kool Tapa Gümnaasiumi nime.

Endel Vahersalu mälestused lapsepõlvest, õpingutest ja tööaastatest: