15. septembril 1964. aastal tulid autobaasi saalis kokku 19 endist ja uut laulumeest ning panid aluse Autotranspordibaasi nr. 21 ametiühingule, hilisema nimetusega Tapa Autobaasi meeskoorile. Koorile nime saamiseks kuulutati välja konkurss tähtajaga 4. detsember 1964. Samal päeval kokkutulnud 22 laulumeest otsustasid meeskoori nimeks võtta koorilaulja Rein Koorti pakutud „TARM“ – Tapa Autobaasi Raudteelaste Meeskoor.
Koor alustas tegevust Enn Kiilaspea juhatamisel. 1965. aasta juuliks oli koori nimekirjas juba 31 lauljat. Edasi tegutsesid koorijuhtidena Evald Kullerkupp, Evald Õismaa, Ilmar Mägi ja alates 1980. aastast kuni koori tegevuse lõpetamiseni Ahti Raias. Koori harjutused toimusid kaks korda nädalas linna eri paikades. Koori juhtorganiks oli koori juhatus. Esimeseks koorivanemaks valiti Daniel Soopõld, alates 1966. aastast Lembit Vomm.
Koor osales üldlaulupidudel, meeskooride- ja kohalikel laulupäevadel, isetegevuskooride ülevaatustel, iga-aastastel kevadkontsertidel, jaaniõhtutel jm. Traditsiooniks kujunesid igasuvised ekskursioonid koos pereliikmetega.
Koori 10. aastapäevaks 1974. aastal sai selgeks 107 laulu. Koori repertuaar oli isetegevuskollektiivi kohta küllaltki ulatuslik, sisaldades näiteks aastatel 1983/1984 juba 160 laulu. Üle poole lauludest moodustasid Eesti heliloojate teosed. Lauldi ka nõukogude vene ja lääne autorite repertuaari. 20 aasta jooksul esitati 7 kantaati ja 5 kooriooperit. Kooril oli oma lipp ja esinemisvorm, motoks  „Võimsalt kõlagu meeste laul, kodumaale ilul, aul“, sõnade ja viisi autor Jaan Pakk.
Koori ülalpidamisega seotud kulud (esinemisvorm, transport, koorijuhtide töötasu jm. ) kandis autobaas. Meeskooril „TARM“ oli au esindada Virumaa meeslauljaid 1990. aasta üldlaulupeo tule vastuvõtmisel, saatmisel ja üleandmisel Järvamaale. Laulupeotuli võeti pidulikult vastu 25. juunil 1990. a. Vägeval meeskoori „TARM“ ja Jõgeva poistekoori ühise lauluga.
Koori 25. aastapäevakontsert toimus 26. mail 1990 Tapa Raudteelaste Kultuurimajas. Lavale tuli 18 laulumeest. Arvukas fotomaterjal vestibüüli stendidel kajastas koori tegevust läbi aastate. Autobaasi saalis järgnes kontserdile meeleolukas koosviibimine külaliste ja kooriliikmetega. Koori oli tulnud tervitama ja tänukirju üle andma EMLS president Heino Ross.
Meeskoor „TARM“ kuulus Eesti NSV Kooriühingu (1982) ja Eesti Meestelaulu Seltsi  - EMLS (1988) asutajaliikmete hulka. Seltsi asutamiskoosolekust võtsid Tapalt osa koorijuht Ahti Raias ja koorivanem Lembit Vomm. 1988. aastal kogunesid initsiaalgrupi algatusel vastvalminud Ugala teatrisse Eesti meestelaulu esindajad. Eesmärgiks oli luua meestelaulu ühendav Eesti Meestelaulu Selts.
Üheks viimaseks meeskoori „TARM“ avalikuks esinemiseks, kus astusid üles 10 laulumeest koorijuht Ahti Raiase juhatusel, oli osalemine 18.-19. juunil 1994. aastal Tartu juubelilaulupeol. Vastvalminud Tähtvere laululaval tähistati Eesti üldlaulupeo 125. aastapäeva. Meeskoori 5-liikmeline esindus oli nädal aega hiljem Tallinnas Pika Hermanni tornis XXII Üldlaulupeo tule valves.
Lauljate vähesuse tõttu lõpetas meeskoor „TARM“ üldkoosoleku otsusega 14. detsembrist 1994 oma 30 aastat väldanud tegevuse. Koori arhiiv anti üle Tapa Muuseumile.
1991. aasta lõpus ühines meeskoor „TARM“ ja naiskoor „Leelet“ ühiseks segakooriks „Leetar“, mis tegutseb tänini.