Raudteelaste Klubi Segakoor 1959 – 1964

Innustus Raudteelaste Klubi Segakoori asutamiseks pärineb grupi Tapa Teejaoskonna töötajailt – lauluhuvilistelt, kes organiseerisid väikese ansambli esinemisteks „oma rahvale“ riiklike pühade-tähtpäevade tähistamiseks aktustel. Ansambli juhtimisega tegeles rajooni kultuurimaja naiskoori juht Uno Poola, harjutus- ja esinemiskohaks oli okupatsiooniaegne barakk Veski tänaval.
Kuna oli valmimas uus klubihoone, hilisem Raudteelaste Kultuurimaja, osutus vajalikuks laiahaardelisema segakoori moodustamine, seda klubi juhataja Linda Pildi agaral ettevõtmisel. Esimene koori kokkutulek oli 13. jaanuaril 1959. aastal vanas barakk-klubis, koori lauljaid paarikümne ringis. Koori korralisel koosolekul 2. veebruaril 1959 moodustati koori nõukogu, koosseisus: koorivanem Aleksander Ruil, koorivanema abi Helmi Püss, kroonik Valter Moon, häältevanemaiks Agnes Reinomägi, Leina Veiler, Hugo  Ülesoo, Kalju Sagar. Koorijuhiks valiti Endel Vahersalu, kes tegutses selle raske kuid tänuväärse ja tulemusrikka tööga kuni 1962. aastani, mil tervislikel põhjustel ja arstide soovitusel loobus.
Algas vilgas töö, seda nii repertuaari õppimise kui ka lauljate ridade juurdekasvul. Kui alustati 18 lauljaga, siis koori hiigelpäevil osales kooris 80 laulja ringis, neist raudteelasi 50% ringis, ülejäänud jagunesid linna 20 asutuse-ettevõtte vahel. Peatselt oldi juba niikaugel, et esimene avalik esinemine toimus 30. mail 1959. aastal 1. Mai aktusel. Samal aastal olid kaalukamad esinemised veel Tapa Rajooni laulupäeval Neerutis 21. juunil ja nädal hiljem, 27.-28. juunil osalemine Lätis Gulbene rajooni laulupäeval. Hiljem osaleti 1960. aasta üldlaulupeol, võeti osa kõigist Tapa Rajooni laulupäevadest Neerutis aastail 1959 – 1963. Esineti ka Paides, Kehras, Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Tartus.
Tihedas koostöös Tapa Laste Muusikakooli sümfoniettorkestriga peeti ühiseid aastapäeva kontserte ja jõuti isegi niikaugele, et avanes võimalus esinemiseks juulis 1953. a. Eesti Televisioonis.
Aastal 1962 loobus koorijuhi kohustest Endel Vahersalu, keda asendas Tapa Laste Muusikakooli juhataja Ilmar Mägi. Esialgu laabus kooritöö sujuvalt, sest kooril oli piisavalt võimekust. Paraku aga ei leidnud Ilmar Mägi lauljatega vajalikku „ühist keelt“, sagenesid kooriga mittemõistmised. Lisandus veel Tapa rajooni likvideerimisega seotud tagasiminek Tapa üldises kultuurielus ja Tapa Autobaasi nr. 21 meeskoori asutamise plaanid. Need kõik kokku mõjutasid koori senist edukat tegutsemist ja tagajärjeks oli, et 1964. aastal soikus koori tegevus täielikult.


Raudteelaste Klubis, hilisemas Kultuurimajas tegutsenud ansamblitest läbi aastakümnete

Kuni restorani avamiseni  1960. aastal mängis instrumentaalansambel Noortekohvikus, mis oli 1953. aastal kooperatiivi ehitusmeeste poolt ehitatud tuletõrje aia äärde aadressiga Lillaka tn. 8 a. Nii mängisid 1950. aastatel Tapa ainsas kohvikus õhtuti neljaliikmeline orkester, esitades meeleolukat muusikat, mille saatel ruumipuudusele vaatamata tantsiti. Pillimeesteks olid tapalastele tuntud mehed – orkestri vanem Erich Riige, kes mängis ise viiulit või saksofoni, bajaanil Leo Mõtuste, kitarril Ralf Vaiksaar ja kitarril Felix Thomson.
Nii oli see kuni uue restorani avamiseni, kuhu läksid üle ka kohviku orkestrimehed. Aegade jooksul koosseis muutus. Restoranis mängisid aegade jooksul Harri Kesvatera kitarri, Felix Klemets trumme, Erich Riige saksofoni, Ivar Lass klarnetit, Felix Thomson kitarri, Juri Dzumkov akordionit, Valeri Tihhonov basskitarri.


Raudteelaste Klubis tegutses aga mitmeidki ansambleid.
1973. a. kevadest kuni 1974 sügiseni tegutses ansambel „Helmed“, mille koosseisu kuulusid Urmas Tamm (orel, laul), Siimo Hiiet (basskitarr), Arvin Piirmets (soolo/rütmikitarr), Alar Koemets (löökriistad), Meelis Kaseväli (solist), hiljem liitus Sergei Savlatškov (kitarr, laul), 1974. aasta suvest tuli koosseisu Valeri Fedortšenko (löökriistad).
1970. aastail tegutses ansambel „Sfinks“. Helitehnikuks oli Heiki Kala. Kooseisus mängisid Aleksander Jairus (solist, soolo/rütmikitarr), Ants Tedrekull (rütmikitarr), Raimo Jürgenson (basskitarr), Jaak Märtson (laul, rütmikitarr), Meelis Kaseväli (laul, tamburiin), Heldur Poddo (laul, plokkflööt), hiljem mängis Ants Tedrekulli asemel Toomas Hiljurand trumme, rütmikitarril Arvin Piirmets.
1973 – 1975. aastani tegutses klubis ansambel „Kati“, koosseisus Ilmar Kaljulaid (kitarr, laul), Siimo Hiiet (bass), Ago Kübarsepp (kitarr), Toomas Tamm (klahvpillid), Toomas Haljaste (trummid, laul).
Klubi aegadel tegutses populaarne ansambel „Felica“ aastail 1973-1975. Ansambli koosseisus mängisid Valeri Fedortšenko, Gennadi Aksjonov, Veli Randver, Valeri Tihhonov, Raimo Jürgenson, Rein Ots ja Raivo Raid.
Samuti tegutses Raudteelaste Kultuurimajas aastail 1985 – 1996 ansambel „Abris“ koosseisus: Toivo Aleksandrov (bass), Pavel Smetanin (solist), Anatoli Polistšuk (trummid), Andrei Potapov (kitarr), Aleksander Sorgin (bass, kitarr), Sergei Hirv (klahvpillid), Igor Hvatov (kitarr) ja Vladimir Jurkov (kitarr, solist).

Tapalt pärit muusikuid esines ka teistes ansamblites. Tapa restoranis 1980. aastatel, Tamsalu Kultuurimaja all tegutsenud vokaalinstrumentaal ansambel „Veksel“ koosseisus mängisid Andres Paas (solist, rütmikitarr), Urmas Tamm (basskitarr), Väino Röömer (solist, soolokitarr), Avo Hein (klahvpillid), Mait Kuura (löökriistad). Aegajalt asendas Avo Heina klahvpillidel Valeri Tihhonov. Ansambel lõpetas tegevuse 1991. aastal.


Tapalt pärit muusikuid võib leida ka algselt Vohnja „Pärna“ kolhoosi, hiljem Aravete Kultuurimaja all mänginud ansamblist „Farmer“. Tegutsemisaastad jäävad 1980 - 1986. Helitehnik Meelis Saame 1982-1984, koosseisus: Meelis Kaseväli (laul), Ants Tedrekull (soolokitarr), Peeter Ülesoo (basskitarr), Mart Bellis (klahvpillid), Alar Koemets (trummid).


Raudteelaste klubi ja kultuurimaja fotod:


Võib öelda, et ansamblist Farmer kasvas välja hilisem ansambel „WHB“, mis tegutses aastail 2005 - 2010.  Algkoosseisu kuulusid Ants Tedrekull, Raimo Jürgenson, Alar Koemets, Arvin Piirmets ja Meelis Kaseväli.


Ansamblist WHB kasvas aga välja praegugi tegutsev ansambel „MEELIS BAND“. Bänd alustas tegevust 2013. aasta jaanuaris. Algkoosseisu kuulusid: Ants Tedrekull (soolo/rütmikitarr), Raimo Jürgenson (vokaal, basskitarr), pärast Antsu lahkumist igavikuteele tuli ansamblisse Sven Kullerkupp (süntesaator, laul) ja pärast Sveni lahkumist bändist Aleksander Bondareff (soolo/rütmikitarr). Viimasel ajal mängib bändis kitarri ja laulab Tarmo Kopti. Tema ülesandeks on ka efektid.


Aastaid hiljem. Aeg on möödunud vanadest aegadest. Mälestused jäävad. Väike valik kunagistest oma aja tegijatest palju aastaid hiljem:


"Tapa valss"
(Sõnad ja viis Oskar Okspuu)


Vanasti nii Hansa aegu
Tapa linna polnud veel.
Porkuni alla piraatide laevu
kandsid siit Valgejõe veed.


Refr. Muutunud on ümbrus, ajad,
muutunud on teed.
Ei Porkuni alla piraatide laevu
kanna siit Valgejõe veed.


Kodumaa südames metsade rüppes
sirgunud on meie linn.
Tapa töökas rahvas teab,
mis on selle hind.


Refr. Muutunud on ümbrus, ajad...jne.


On terasteede helisid
meil kestnud üle sajandi.
Kogu Eesti rahvas teab,
mis on selle hind.


Refr. Muutunud on ümbrus, ajad...jne.


On igal linnal oma laul,
kuid Tapal seni puudus see.
Nüüd on see laul me linna laul
ja koos me laulame.


Refr. Muutunud on ümbrus, ajad ...


Me lapsed lastelastega
kord seda laulu laulavad.
Et Tapa soodest läbi läind,
on Neeruti siit Kalev käind.


Refr. Muutunud on ümbrus, ajad... jne.


"Tapa valss", laulab Valeri Tihhonov: