Saksi mõis


Saksi külas asuv Saksi mõis oli omaaegne uhke rüütlimõis, millest on esmateateid 1505. aastast. Mõis kuulus sel ajal von Taubede suguvõsale. 1620. aastal läks mõis Uexküll Güldenbaldide valdusesse. 1800. aastal müüs ooberst Otto Daniel Alexander von Uexküll Güldenband mõisa Jacob von Baggehufwudtile. 1810. aastal valmis kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Hoone peafassaadi ilmestab kergelt eenduv keskrisaliit, mida kroonib madal kolmnurkfrontoon. Keskrisaliidi ees paiknes nelja sambaga rõdu ning lai terrasstrepp. Hoonel on kelpkatus. 1824. aastal ostis mõisa krahvinna Louise Zoege von Manteuffel. 1852. aastal läks mõis perekond Kotzebuede valdusesse. 1903. aastal ostis mõisa perekond Brevernid. Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks jäi Margarethe von Brevern.
Tänaseni säilinud härrastemaja on ehitatud 19. saj. I poolel. Kahe korruseline, varaklassitsistlikus stiilis kiviehitis on olnud suhteliselt rikka kujundusega. Alakorrus on rustikaga, ülakorrus vöötatud mitmete simssidega, nii esi kui tagaküljel vähe eenduvad risaliidid, keskmisel neist on kolmnurkfrontoon. Trepp ja massiivsetele tulpadele toetuv rõdu peasissekäigu ees, samuti ühekorruseline ärkel loode nurgal ehitati 20. saj. algul. 1984. aastal tulekahjus hävines sisedekoor ja enamus välisdekoorist. Hoone on tänapäeval kaetud uue kivikatusega. Olulisemad kõrvalhooned paiknesid esiväljaku külgedel sümmeetriliselt. Säilinud on ait, mis ehitati 19. saj. I poolel, 1904. aastal ehitati ka kuivati, samuti on säilinud ümberehitatud teenijatemaja. 4,2 ha suurune park on aga vabakujunduslik. Mõisa teenijatemaja võib pärineda 19. saj. II veerandist. Väikesel ühekordsel pitskrohvitud kivihoonel, millel on lakatuba hoone otstel, on nüüdseks lakakorrus välja ehitatud. Hoonet kattis üleulatuvate räästastega poolkelpkatus, mille katteks oli eterniit. Pärast põlengut ehitatigi kivikatus. Esialgsed aknad olid keskmise suurusega ja 6 ruudulised, piiratud krohviääristega. Samasuguse kujundusega olid ka uksed. Ait võib pärineda 19. saj. I poole keskelt, kuivati ehitusaeg on aga dateeritud 1904. Suur kivihoone, millest aidaosa on krohvitud, on tagumise küljega risti keskosa juurde ehitatud maakividest suur kuivati kaetud õhukese krohvikihiga, kus kivide põsed ulatuvad pinnale. Ait on kaetud kõrge poolkelpkatusega, millel on kitsalt üleulatuvad räästad. Osa avadest on kaetud lamedate, osa aga aga kõrgete kaartega, uks on poolviilus. Kuivati viilkatus on aida katusest madalam, kaetud eterniidiga. Sarikajalad ja neid katvate konsooltalade otsad on kunstiliselt kujundatud, viimane sarikapaar on viilus avatud. Avad on kaetud lamedate kaartega, v.a. viiluks, millel on kõrge kaar. Kuivati katusel asuv neljatahuline telliskivikorsten on kõrge, soklisimsi ja otsakarniisiga. Otsaviilus paikneb kivi dateeringuga 1904.