Räsna mõis

Räsna mõis on rajatud 17. sajandi alguses samanimelise küla juurde, mis oli vaid kaheksa adramaa suurune. Vastavalt kuninglikule kinnitusele oli Räsna küla Hindrich Bocki käes pandis. 1627. aastal sai mõisa omanikuks Elisabeth von Bock (surn. 1680) ja seejärel tema pojapoeg Christer Reinhold von Bock (surn. 1693). Edasi läks mõis abielu kaudu von Engelhardtidele ning 1738. aastal von Zeddelmannidele. Järgneva sajandi jooksul vahetusid omanikud pidevalt kuni 1880. aastani, mil mõisa ostis parun Karl Otto Maydell (surn. 1900) ning lõi koos Kuru ja Jootme mõisatega fideikomissi. 1919. aastal oli Räsna mõisa omanikuks parun Eduard Julius Maydell.
Mõisa peahoone pole säilinud, mõisapargis on ehitatud nüüdisaegne elumaja ja uued kõrvalhooned, mida ümbritseb osaliselt säilinud maakividest laotud kiviaed.
1912. aastal oli mõisal 3,86 adramaad. Talumaid 504 tiinu, metsa 181 ja kõlbmatut maad 59 tiinu. Müüdud talumaid 225 tiinu.

Esimesed fideikomissid tekkisid Baltimail suurte mõisakompleksidena 18. saj. keskpaiku. Eriti hoogsalt moodustati fideikomisse 19. saj. II poolel. Fideikomissvalduste osa aadli maavalduse üldstruktuuris oli kõige suurem Eestimaa kubermangus. 19. saj. lõpul oli seal 28 fideikomissvaldust kogupindalaga 215 806 tiinu, mis moodustas mõisasuurvaldustest ligi veerandi ja kasvas 20. saj. algul ligi kolmandikuni. Fideikomissmõisate institutsioon piiras maa võõrandamiskeelu tõttu oluliselt ka talude päriseksostmist.

1725/1726. aastate adramaarevisjonis mainiti von Schonbergile kuuluvas mõisas kahte küla: Resna ja Philo, mida toodi esile märkega „Engelhardti valdus“. Ühekorruseline keskmise suurusega puithoone oli kõrge poolkelpkatuse ning lihtsate eenduvate tuulekastilaadsete karniisidega. Esifassaadis oli suur lahtine veranda. Suur mantelkorsten pärines vanemast ehitisest. Tagafassaadis oli kinnine veranda. Hoone ehitati arvatavalt 19. saj. I poolel. Pargi äärtel asunud kõrvalhooned on samuti hävinenud. Osaliselt on säilinud viilkatusega suurtest lõhutud ja jämedakoeliselt plokkideks töödeldud maakividest heas müüritehnikas laotud tall. Kõik avad ja nurgad on laotud puhtalt paekiviplaatidest, nurgad seejuures hambuvate plokkidena. Akendel ja ustel on lameda kaarega sillused. Otsviilu tipus on ümaraken. Vabakujundusliku planeeringuga park on keskmise suurusega. Majandushoonete suunas ääristasid sissesõiduteed kaks massiivset neljatahulist võrdlemisi kõrget maa- ja paekivitulpa.
Endisesse mõisaparki on ehitatud kaasaegne elumaja ja selle kõrvalhooned.