Rägavere mõis

Esimesed teated Rägavere mõisast pärinevad 1569. aastast. 1569. aastal sai Rägavere mõisa omanikuks Tomas Vegesack (surn. 1570). Seejärel ostis mõisa Johann Berends (surn. 1601) ning pärast tema surma kuulus see tema pojale Joachim Berendsile (surn. 1623). 1654. aastal kinkis kuninganna Kristiina mõisa Johann de Rodesile. Järgmised omanikud olid 1663. aastast Berend Otto von Lieven ning 1696. aastast oli mõisa omanik Bogislaus von der Pahlen. 1782. aastal ostis mõisa Wilhelm Rudolf von Patkul, kuni selle ajani olid Rägavere mõisal Jootme mõisaga samad omanikud. 1811. aastal ostis mõisa aga von Dellingshausen Pruuna mõisast. Lõpuks, 1860. aastal läks mõis Gotthard Hermann Ferdinand von Baumgartenile (surn. 1905) Linnapelt. 1870. aastal ühendati Rägavere Linnape mõisaga. Mõisa viimaseks omanikuks jäi Constantin von Baumgarten (surn. 1945).
16. saj. Lõpu küsitluse andmeil oli Rägavere 16 adramaad suur ja seal elas kolm talupoega.
Peahoone on viilkatusega ühekorruseline väike suurtest maakividest lõhutud maakividest ehitis, mille aknaavad on ääristatud punaste tellistega. Sarikajalad, viimased viilusarikapaarid ja konsoolidena seinapinnast eenduvad pärlinid on kunstipäraselt kujundatud. Vasakul tiival paiknes madal triiphoone. Peaukse ees esifassaadi keskteljel paikneb väike viilkatusega palkon, mis oli algselt avatud, nüüd on see kinni ehitatud. Palkoni aknaruudustik on tiheda ja keeruka raamistusega. Arvatavalt võib hoone pärineda 19. saj. lõpust. Kõrvalhooneist on alles üksikud varemed. Ehitusmaterjalilt samalaadsed hooned ehitati koos peahoonega. Segastiilis väikeses peahoone esises pargis olid sirg- ja ringteed. Munakividest sissesõiduteed ääristab allee.
Legend jutustab maa-alusest salakäigust Rägavere ja Linnape mõisa vahel.
Tänapäeval on mõis eravalduses.
 

Rägavere mõisa ees 1921. aastal. Trepil istub Järvamaa Eesti Riigimaade valitseja Hermann Kalm, vasakul rõdu äärel ringkonnavalitseja asjaajaja Aleksei Rei