Pruuna mõis

Pruuna mõisast on esmateateid 1478. aastast. 1478. aastal said Pruuna omanikeks vennad Asser ja Dyderick von Toysz. Nendelt pärineb mõisa saksakeelne nimi. 15. sajandi lõpul müüsid vennad toona Kõrvenurme (Korbenorm) nime kandnud mõisa maha. Mõisa eestikeelne nimi aga tuletub järgmise omaniku Bruno Drolshageni nimest, kelle tütar abiellus Fabian Riesbieteriga Kurisoolt. See abielu oli omamoodi stardiks kiirele omanike vahetumisele. Mõisa omanikeks oli läbi aegade erinevaid mõisnikke, nagu Mundus, Ohmb, von Eilen, Scheiding, von Staal, von Fersen, von Essen, von Taube, von Toll, von Nieroth, von Hostfer, von Patkul, von Scharenberg. Aastal 1793, kui Ewald von Scharenberg müüs mõisa Friedrich Adolph von Dellingshausenile, saabus enam kui sajaks aastaks rahu. Pruuna praeguseni säilinud neorenessanss stiilis peahoone ehitamine võeti ette 19. sajandi keskel Friedrich Alexis von Dellingshauseni ajal.
Pruuna historitsistlik peahoone on suur ühekorruseline soklikorrusega kiviehitis. Otsafassaadide viilkatusega risaliithooned eenduvad kergelt nii esi kui ka tagafassaadis. Tagafassaadis on lai keskrisaliit. Esifassaadi keskosas on suur portikusena mõjuv lameda kelpkatusega palkon. Algselt olid palkoni külgavadel keeruka raamistuga aknad. Palkonilt laskub kahemarsiline kivitrepp. Ruumijaotus on anfilaadne.
Kõrvalhooned paiknesid funktsionaalsetes rühmades. Suur park on peahoonega eraldatud kaheks eriilmeliseks osaks. Peahoone ees on ringväljak raamitud ettesõiduteega ning hõreda istutusviisiga vabakujuliselt paigutatud puude või puuderühmadega. Peatrepile orienteerituna suundub mõisa sirge kaskedega ääristatud tee. Nelinurkse tagaväljaku külgedel paiknevad alleed ning tihe puistu.

Pruuna mõisa viimaseks omanikuks jäi paruness Helene Josephine Dellingshausen.
1960ndatel ehitati külge uus korpus koolimaja jaoks. Esiväljaku ääres on valitsejamaja, veidi eemal maakivist kuivati.
Pruuna karjamõisaks oli Terakjärve (Töörakörve). 16. sajandil rajati Rägavere mõis, 17. sajandi lõpus eraldus Pruunast Põriki mõis.
1913. aastal asus mõisas vaestemaja, kaks evangeelse luterliku vallakooli - Pruuna külas ja Nahes. Mõisas olid viinavabrik, lubjaahi, saeveski. Kasvatati friisi veiseid.
Alates 1919. aastast kuni tänaseni töötab mõisahoones kool – praegu Lehtse põhikool.
Pruuna mõisa omanik Carl v. Dellingshausen (surn. 1915) püüdis oma alluvatega säilitada head vahekorda. Ta olevat olnud eesti soost, pärit Tellingu talust Läänemaalt. Aadliseisuse pärinud ta isalt, kes Vene armees teeninud kindralina. Mõisniku tütred käinud talurahvast haiguste puhul ravitsemas. Kui 1905. aastal süttinud Pruuna heinaküünid, taibanud parun kohe, et tegu on naabermõisnike provokatsiooniga. Mässumeelseid Pruunas ei olnud, seepärast ei võtnud parun vastu ka karistussalku. Juhtunud koguni nii, et kui tulekahjus hävis 30 koormat heinu, siis talumehed olevat võimaluste piires uued heinad kohale vedanud.