Põriki mõis


Põriki mõis on rajatud 17. sajandi alguses. 1714. aastal sai Põriki mõisa esimeseks omanikuks Anton Fabian von Saltza (surn. 1759). 1765. aastal ostis mõisa Adolf von Ditmar (surn. 1788) Kuru mõisast. 1799. aastal sai omanikuks Adolf Friedrich von Dellingshausen (surn. 1839) Pruuna mõisast. Viimaseks mõisaomanikuks enne maareformi oli paruness Helene Dellingshausen (surn. 1949). Mõnede andmete järgi oli aga viimaseks omanikuks mainitud Karl Eduard von Dellingshausenit.
1725-1726 adramaarevisjonis mainiti Pruuna mõisale kuuluvat Põrikit 1,5 adramaa suuruse 41 elanikuga külana. 18. saj. algul eraldati Põriki Pruunast iseseisva mõisana. Pärast Ernst Fabian von Maydelli, kes oli Põriki mõisa eest maksnud 24 000 hõberubla, sai 18. saj. lõpus Põriki ja Pruuna pandiomanikuks Adolf von Dellingshausen. Sestpeale jäid mõisad kuni maareformini sama peremehe kätte.
Mõisa peahoone on hävinenud. Asundustalu on ehitatud peahoone vahetusse lähedusse. Säilinud on väike grupp kõrvalhooneid, mis paiknevad süsteemitult teeristil. Töölistemaja oli ühekorruseline väike paekivihoone, mille müüris oli kasutatud ka maakive. Töölistemaja võib pärineda 19. saj. I poolest. Kõrge kelpkatusega töölistemaja piimaköök oli väljapeetud proportsioonidega krohvitud seintega peakiviehitis. Hoonet võib lugeda 18. saj. lõpu ehitiseks. Viilkatusega laut oli ehitatud maakividest. Viimased sarikapaarid on avatud ning peene kunstipärase kujundusega. Laut on ilmselt 18.saj. lõpu ehitis. Osa pika lõhutud maakividest heas müüritehnikas viilkatusega aida kuivati rehe seintest olid krohvitud. Hoonel olid suured kõrge kaaravaga uksed, mis olid ääristatud paekiviga. Hoone keskossa on liidetud viilkatusega madalam rõhtpalkidest juurdeehitis. Park oli väike, lihtne puudegrupp peahoone ees.
Ait - kuivati - rehi koos rõhtpalkidest juurdeehitusega oli säilinud veel 2006. aastal.
Keskajast kuni uusajani välja kujutas mõis endast tagasihoidlikku laagrikohta või peavarju, kus asus ajutiselt või püsivalt mõisaomaniku asemik foogt või siis maarahva hulgast tööde juhatajaks valitud kubjas. Nende ülesandeks oli ainult maksude kogumine, põllupidamise tekkides aga tööde juhtimine ja varanduste järelvalve, kuna mõisnikud ise elasid, vähemalt talveajal, kas linnades või ordu ja piiskopilossides. Sisuliselt olid needki mõisad suurmõisad, jäädes neiks ka edaspidi.
 

Põriki mõisa peahoone, mis oli Pruuna kõrvalmõis. Foto:V. Ranniku