Moe mõis


Esmateated mõisast pärinevad 1500. aastast. Kuulus Hermann Rothasele. 1585. Aastal sai omanikuks Larsz Hindrichson Hordeel. 1627. aastal ostis mõisa Reinhold von Lohde. 1726. aastal sai omanikuks Claus Johann Nottbeck. 1765. aastal läks mõis Lambsdorffide omandusse. 1816. aastal ostis mõisa Georg Friedrich von Wendrich.
1886. aastal ostis mõisa eestlane Jakob Kurberg. 1887. aastal alustas ta Moele piiritusevabriku rajamist.
Moe mõisa viinavabrik oli Eesti üks suuremaid piiritusevabrikuid - hetkel tootmist ei toimu. Hoone läänetiib kavandati piirituse tootmiseks, idatiivas pruuliti õlut. Valmistati ka peenviina. Pärast 1908. aasta tulekahju ehitati kõrgemaks hoone arhitektuuris praegu domineeriv betoonist ülaosaga retifikatsioonitorn. Historitsistlik, 1-korruseline, imposantne tumedatest maakividest hoone. Kaetud kõrge viilkatusega. Katusekorrus väljaehitatud. Fassaadid dekoreeritud historitsismile omaselt rusteeritud dolomiidist nurgaliseenidega ja avad valgete dolomiitpiiretega.
Moe mõisa viinaköök on ajalooliselt seotud piiritusetootmisega. 17. sajandi lõpust andmeid õlle valmistamisest. Moe viinaköögi esmamainimine vanades ürikutes on 1794. aastal. 1836. aastal avaldatud Ambla kihelkonna statistilisest kirjeldusest selgub, et Moel enam viina ei põletatudki. Taas hakati piiritust tootma Moel 1887-88, kuid siis juba uutes hoonetes.
18-19. sajandi vahetusest erandlikuna säilinud, lihtne 2-korruseline, massiivsetes vormides, liigendamata fassaadidega paekiviehitis, mida katab viilkatus. Hoone on viimistletud krobelise pritskrohviga. Dekoratiivsust lisavad valged nurgaliseenid ning akna- ja uksepiirded. Alakorrus osaliselt võlvitud. Hoones asub piiritusetööstuse muuseum.
Moe mõisa viinavabriku abihoone on ehitatud 19. sajandi 80-ndatel aastatel. Tõenäoliselt hiljem ümberehitatud ja tehtud juurdeehitusi. Historitsistlik, 1-korruseline, imposantne tumedatest maakividest hoone. Kaetud madala viilkatusega (hilisem rekonstruktsioon). Fassaadid dekoreeritud historitsismile omaselt rusteeritud dolomiidist nurgaliseenidega ja avad valgete dolomiitpiiretega.
Härrastemaja oli olnud tõeline pärl baltimaade puitarhitektuuriga mõisahäärberite seas. Oli pikk hoone madalate lagede, õlgkatusega ja torniga ühes otsas. Verandad olid kahel pool maja. Puud istutati majale lähedale. Hoonest on säilinud vaid välistrepid ja 3 põlispärna teiste lehtpuude seas. Säilinud on esiväljaku ääres olnud kaaristuga aidahoone.
 


Materjalid:
Kultuurimälestiste riilik register: Moe mõisa viinavabrik
Kultuurimälestiste riilik register: Moe mõisa viinaköök
Kultuurimälestiste riilik register: Moe mõisa viinavabriku abihoone
Maaameti pärandkultuuri kaardirakendus