Linnape mõis

Linnape küla on esmamainitud 1564. aastal, kuid rüütlimõis rajati sinna alles 17. sajandil, 1617. aastal. Linnape kõrvalmõis oli Rägavere (Reggafer), poolmõisana eraldati 1824. aastal Linnapest Lehtmetsa (Lehtmetz), kuid omanikud jäid samaks, kelledeks olid von Derfeldenid. Linnapel oli üks karjamõis Märjandi (Merjandes), millest pole tänapäevaks säilinud isegi mitte varemeid.
Linnape mõisa esimeseks omanikuks sai Matthias von Stauden. Georg von Staali valdusesse läks mõis aga juba 1684. aastal. Von Staalide perekonna valduses püsis mõis kuni 1767 .aastani, kui uueks omanikuks sai Frommhold Johann von Derfelden. 1834. aastal ostis mõisa Friedrich Adolph von Dellingshausen. 1850. aastal rentis mõisa tema poeg Friedrich Alexis von Dellingshausen Linnape parunile Paul Andreas Vietinghoffile.
Alates 1860. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus Linnape mõis von Baumgarteni suguvõsale. Mõisa ostis ära Gotthard Herman Ferdinand von Baumgarten. Mõsate võõrandamise ajal oli Linnape mõisa omanikuks eelmise valdaja poeg Constantin von Baumgarten.
Von Baumgartenite ajal, 1864. aastal , ehitati ka osaliselt tänaseni säilinud kahekorruseline puidust historitsistlik peahoone. Omapäraseks muudavad selle omalaadsed puidust aknaraamistused ja räästakaunistused. Ainulaadne on ka kaunistustega välisuks. Säilinud on üksnes hoone parempoolne osa. Veel hiljuti kasutas hoonet Linnape külaselts.
Suurest puidust peahoonest, mis ehitati 1864. aastal on säilinud ebamäärane ümberehitatud osa, tõenäoliselt põles mõiahoone vasaktiib 1905. aastal maha. Parempoolses otsafassaadis oli kõrge kahepoolne valgmiku ja tahveldisega välisuks. Ukse kohal oli konsolidele toetuv horisontaalne frontoon.
Säilinud on mõned kõrvalhooned, needki varemeis. Lameda viilkatusega tall oli pikem krohvitud seintega paekivihoone. Osa sarikajalgu olid kunstipäraselt tahutud. Esifassaadi keskel paiknes sügav ulualune. Kahel pool ulualust paiknesid seintes segmentaalaknad.
Viilkatusega ait oli lihtne krohvitud paekivihoone. Nurgad olid lahendatud lihtsate nurgaliseenidena. Laudad moodustasid sisehooviga nelinurga. Väljapeetud vabakujunduslik park oli keskmise suurusega. Peale peahoone juures asuvate väljakute oli pargis teisi väiksemaid avatud alasid.
20. saj. algul ostis mõisa Talurahva Pank ning jaotas taludeks.
Pärimustes räägitud Linnape ja Rägavere mõisa alusest ühendavast salakäigust pole aga keegi jälgegi leidnud, kuigi on huvilisi, kes on seal kaevamas käinud.
Linnape külas sündis 1866. aastal õpetaja ja luuletaja Mihkel Neumann. 1926. aastal jõudis lugejateni „M. Neumanni luuletuste kogu I. Järva lauliku ammuunustatud lugulaulud uuesti kokku korjatud ja mineviku mälestuseks välja antud“. Mihkel Neumann lävis tihedalt ka Juhan Liiviga.