Kuru mõis ja kõrvalhooned

Kuru küla algne nimetus oli Kuiavere, esmamainiti seda külakohakest 14.saj. lõpus. Mõis ise rajati alles 17.sajandil. 18.saj. II poolel eraldati iseseisva mõisana Kaarli, mille esialgne nimetus oli Karlshof. Parun Maydelli fideikomiss, mille asutas parun Karl Otto Maydell. Kuni 1917. aastani kuulusid Kuru mõisa alla ka Jootme, Räsna ja Uudeküla. Hiljem lisandus Linnamäe. Pärandmõisa testamentlik korraldus kohustas valdusi pärandama vaid tervikvarana. Majoraadi tükeldamine või iseseisvateks osadeks jaotamine või koguni müümine ei olnud lubatud. Suur puidust ühekorruseline peahoone on hävinenud, üksikud kõrvalhooned on varemeis või nõukogude aja perioodil ümber ehitatud. Valitsejamaja oli ühekorruseline krohvitud paekivist poolkelpkatusega hoone. Esifassaadis oli lihtne paekivist eeskoda. Peahoone ees oli suur väljak. Laudad, mis olid ehitatud samuti paekivist, moodustasid hooneteruudu. Omapärane oli historitsistliku iseloomuga kõrge paekivist kahe võimsa ja kõrge ümara nurgatorniga piirdemüür, mille tagumise nurgatorni ääres asus aednikumaja. Piirdemüür võib olla pärit 19. saj. teisest poolest. Kuru mõisa piirdemüüri tornid on Eestis ainulaadsed. Müüri ääres asub kultusekivi, mis on võetud riikliku kaitse alla. Veel kaks kultusekivi asuvad Oti talumaadest 230m idas ja teine Otsa talumaadest 300m kaugusel kagus.
Mõisa vahetus läheduses asus suur vabakujuline mõisapark, kus praegugi võib veel näha väga suuri jändrikke puid.
Kuru mõisast on pärit Tartu Ülikooli kasvandik Karl Gustav von Maydell (1788 - 1857), kes oma 1817. aastal avaldatud raamatus tegi ettepanekuid talupoegade olukorra parandamiseks. Koduümbruse uurijana avaldas ta ajakirjas "Inland" statistilise ülevaate Ambla kihelkonnast ja põllumajandusalaseid artikleid mitmes erinevas väljaandes.
Enne maareformi 1919.a. oli mõisa omanik parun Julius von Maydell.

(Aadlisuguvõsa fideikomiss tekkis Saksa õiguse põhimõtteil ja levis 18.saj. terve Euroopa suurmaaomanike keskel, takistas maade tükeldamist ja kogus suured mõisad üksikute suguvõsade kätte. Suguvõsamõisatel oli kolm põhitingimust - seda ei tohtinud võõrandada ega hüpoteegivõlgadega koormata ning selle pärimine pidi toimuma tingimata perekonna- või suguvõsasiseselt - enamasti majoraadi printsiibil. Majoraatne pärimisviis nägi ette, et pärimiseks ühtviisi õigustatud isikutest osutub ainsaks pärijaks vanimaealine. Pärimisviisi järgi nimetati pärandmõisat ka lihtsalt majoraadiks.)


Kuru mõisa valitsejamaja eelmise sajandi alguses. Foto: R. Alas erakogu.
 

Ülemine foto: Kuru mõisa saal 1912. aastal. Foto: R. Alas erakogu.
Alumine foto: Vaade Kuru mõisa saalist diivani tuppa. Foto: R. Alas erakogu.