Kurge mõis


Kurge mõis oli Lehtse kõrvalmõis. Praegune asukoht - Läste küla. Kurge mõis rajati 18. sajandil, kuuludes 1706. aastal Hanz von Saltzale. 1739. aastal läks mõis edasi Karl Gustav von Wrangellile (surn. 1757). Juba 1750. aastal sai omanikuks Christine Charlotte von Frisell. 1782. aastal sai mõisaomanikuks C.C. von Friselli poeg Christian David von Frisell (surn. 1799). Viimase vennatütar Charlotte Dorothea von Frisell (surn. 1813) abiellus 1811. aastal Alexander von Hoyningen-Huenega (surn. 1819) Lehtsest ning sai ka Kurge mõisa omanikuks. 1840. aastal oli mõis veel iseseisev rüütlimõis, 1850 juba kuulus Lehtse mõisa alla. Viimane omanik oli Friedrich Georg Alexander von Hoyningen Huene (surn. 1921), kes oli suur loodusvaatleja, peahoone pööningult leiti hiljem tema liblikakogu.
Peahoone on tunduvalt ümber ehitatud, võib pärineda 19. saj. lõpust. Säilinud kõrvalhooned seisavad tühjalt. Õuepuudeks on vahtrad ja kuused.
Esialgne mõisahoone ei ole säilinud, see on tundmatuseni umber ehitatud elumaja.
1887. aastal valminud Kurge piiritusevabrik oli toona Järvamaa suurim. Oli telefoniühendus Lehtse mõisa ja viinavabriku vahel. 1914. aastal töötas seal 27 töölist. Aurumasin oli võimas, toodangut anti 150 000 rubla eest. 1920. aastal taastati piiritusetehase töö. Viinavabrik töötas 1979. aastani. Seisab tühjana ja laguneb. Vabriku taga teisel pool Soodla jõge asuvad tuhamäed, sest nõukogude ajal köeti jõujaama põlevkiviga.


Kurge piiritustehas ENSV ajal:

Kurge mõis ja piiritustehas tänapäeval:


Andi veskikoht Kurge mõisa lähedal:


Kurge mõisa Andi veskikoht 1964 Foto: V. Ranniku


Helmut Elstroki õlimaal 1989. aastal Andi veskikohast