Jootme mõis


Jootme küla on esmamainitud 14. sajandi lõpus. Mõis rajati Jootmele juba Rootsi ajal 1627. aastal. Mõisa esimeseks omanikuks oli Jürgen Uexküll. Tema kätte jäi mõis kõigest kümneks aastaks ning 1639. aastal ostis mõisa Berend Möller. Tol ajal oli peahoone väheldane vanabalti planeeringuga puitehitis. Selline oligi põhiline mõisa tüüp 17. sajandil. Keskmises ruumis asus mantelkorsten ning selle ümber neli köetavat tuba.
1694. aastal kinkis kuninganna Kristiina Jootme mõisa Rootsi saadikule Moskvas - Johann de Rodesile, kes hiljem aadlikuna hakkas kandma von Tunderfeldti nime. Kuueteist aasta pärast, uue riigivõimu saabudes, sai Jootme mõis rüütelkonna kirurgi Michael Försteri omaks. Selle perekonna valduses püsis mõis 95 aastat. 1805. aastal ostis Jootme mõisa Adam Gustav von Wrangell Raigu mõisast. Algas suur ümberkujunduste periood. Uue peahoone rajamiseni jõuti siiski alles 1880. aastal Karl Jakob Wilhelm von Wrangelli ajal. Peatselt valmis klassitsistlik kahekorruseline puidust hoone, mida kaunistas nelja kivisambaga kolmnurkviilne portikus. Ümber peahoone rajati mitmeid kivist ja tellistest majandushooneid ning vabakujundusega park.
1880. aastal müüs Karl Jakob von Wrangelli väimees Victor von Henning mõisa parun Karl Otto Maydellile, kellele kuulusid veel Räsna, Kuru ja Uudeküla mõisad. Maydellide valduses oli Jootme mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Viimaseks omanikuks jäi Eduard Julius Peter von Maydell.
19. saj. keskel valminud suur kahekorruseline hilisklassitsistlik, algselt kõrge kelpkatusega puidust peahoone keskosa kaunistas tugevalt eenduv nelja sambaga portikus. Komposiitkapiteelid olid valatud malmist. Kolmnurkfrontooni katusehari ulatus peahoone katuse poolde kõrgusesse. Hoone tagakülge liigendas suurem viilkatusega ühekorruseline veranda. Toad paiknesid anfilaadselt. Osa maja alust oli kellerdatud. Mõni arvukaist ansambliliselt pargiga seotud kõrvalhooneist paiknes parki ringina piirava tee äärtel. Kahel pool sissesõiduteed kaarjalt paigutatud aida ja talli vahelt avanes vaade peahoone fassaadile. Poolkelpkatustega paekivist hooned olid krohvitud. Tööliste elamud olid väikesed viilkatusega hooned. Suurema maakiviehitisena domineeris pargi äärel kuivati, mis oli ehitatud 19. saj. II poolel. Pargi tagaküljel olevad laudad moodustasid ruudukujulise sisehoovi. Mõisal oli suur vabakujuline park. Peahoone ja ansambli kesktelje suhtes koonduvana paigutatud hooned lõid illusiooni kaarjast, ovaali järgivast planeeringust. Praegune maantee viib läbi kunagise auhoovi.
Eesti vabariigi ajal annetati Wrangellide ajal ehitatud suur härrastemaja Vabadussõja teenete eest Alexander Paulusele, kes lammutas millegipärast selle otsad. Paljude ümberehitamiste tulemusena on hoone muutunud täiesti ilmetuks. Nõukogude ajal asus mõisahoones kohaliku kolhoosi kontor. Praegu on mõis eraomanduses.