Tapa vald on moodustunud 2005. aasta 21. oktoobril Tapa linna, Lehtse valla ja Saksi valla (va Kiku, Salda ja Pariisi küla, mis liitusid Kadrina vallaga) ühinemisel. 21. oktoobril 2017. aastal ühines olemasoleva Tapa vallaga ka Tamsalu vald. Nüüd asuvad Tapa vallas 55 külakohta, kaks alevit ja kaks linna. Vallakeskus on Tapal. Tapa valla piirinaabrid on Väike-Maarja vald, Rakvere vald, Vinni vald, Kadrina vald, Kuusalu vald, Järva vald ja Anija vald.
Tapa vald asub maastikuliselt Pandivere kõrgustiku äärealal ja Kõrvemaal. Valla kujunemisel on suurt tähtsust mänginud Peterburi-Tallinna raudtee ehitamine ning hiljem Tapa-Tartu raudteeharu ehitamine.
Tapa valla majanduslik struktuur on mitmekesine: metalli-, puidu- ja ehitusmaterjalitööstus, logistika ning transport, põllumajandus, turism ja maavarade kaevandamine (turvas).
Vallakeskus Tapa on oluline riigikaitseline keskus - siin tegutseb 1. jalaväebrigaad ning valla põhjapiirile rajatakse kaitsejõudude keskpolügon.
Tähtsaim transpordiliik on raudteetransport ning valda läbib ka Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee,  Jägala-Käravate-Jõgeva-Tartu maantee (Piibe maantee) ja Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee.
Tapa vald on 481,3 ruutkilomeetrit suur ja rahvaarv on 11 355 inimest.



Tapa vald kaardil alates 21.10.2017


Tapa valla kogukondlikud piirkonnad


1) Saksi piirkond, mille moodustavad Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu külad;
2) Karkuse piirkond, mille moodustavad Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli külad;
3) Lehtse piirkond, mille moodustavad Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve külad;
4) Jäneda piirkond, mille moodustavad Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla külad.
5) Tapa piirkond, mille moodustab Tapa linn.
6)Tamsalu piirkond, mille moodustavad Sääse, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu, Põdrangu külad.
7) Porkuni piirkond, mille mooduatavad Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe, Kadapiku külad.
8) Vajangu piirkond, mille moodustavad Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje, Järsi külad.
9) Assamalla piirkond, mille moodustavad Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse, Koiduküla külad.


Praegusaja Tapa valla territooriumi 55- st külakohast on EAA arhiivis kirjeldatud 14 algkoolimaja märtsi 1880 seisuga. Kõige rohkem külakoole on esindatud Lehtse piirkonnas, vaid kaks kooli jäävad Jäneda piirkonda, endisest Tamsalu vallast kaks kooli, endisest Saksi vallast on kirjeldatud vaid ühte kooli.


EAA.854.1.1935 (20.03.1880) Üleüldine statistika. (Tekst muutmata)
KÜSIMISSE LEHT AVALIKUDE KOOLIDE KOHTA


JOOTMA-RÄSNA kool on wallakool ehk külakool. Asub: Tallinna kubermangus, Järwa kreisis, Ambla kihelkonnas, Räsna wallas, Jootma külas. Kuulub Eestimaa ülema kooli walitsuse alla, arwatakse aastast 1844 saadik asustatud. On nii poiste kui tüdrukute kool. Lapsed tulewad kooli waid tundide ajaks. Koolimaksu lastele ei ole. Walla kulu peal on waid üks koolituba kasutada. Koolis on kaks klassirühma. Kool algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil.
Eesti keeles: usuõpetus, lugemine, kirjutamine, rehkendamine, laulmine, geograafia.
Vene keeles: lugemine ja kirjutamine. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetatud. Õpetati koorilaulu. Koolilaste arv 35, neist 23 poissi, 12 tüdrukut. Usutunnistuse järgi on 20 last 1. klassist ja 15 last 2. klassist protestandid. Koolituba asub puust omas majas, mis kuulub vallale. Koolilaste vanus on 10 – 16 eluaastat. Vanemate seisuse järgi on õpilased talupoegade lapsed.


JÄNEDA kool on Rauda külas, Tallinna kubermangus, Järva kreisis, Ambla kihelkonnas, on vallakool. Kool on Eestimaa ülema kooli komisjoni valitsuse all ning tegutseb juba 39 aastat. Koolis käivad nii poisid kui tüdrukud. Lapsed käivad kooli iga päev kodudest. Koolimaksu ei ole. Koolimaja asub valla ehitatud mõisahoones, milles on üks koolituba. Klassid on jagatud kaheks: 1. Ja 2. klass. Kool algab 15. oktoobril ja lõpeb 15. aprillil. Eesti keeles käis õppetöö järgmistes ainetes: usuõpetus, lugemine, kirjutamine, rehkendamine, laulmine ja geograafia. Vene keeles õpitakse lugema ja kirjutama. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Koolis on laulukoor. Õpilasi on kokku 63,
31 poissi, 32 tüdrukut. Õpilaste vanus on 10 – 16 eluaastat. Usutunnistuse järgi protestandid esimeses klassis 12 õpilast, teises klassis 51 õpilast. Vanemate seisuse järgi talupoegade lapsed. Kool asub mõisa ja valla poolt ehitatud puumajas. Maja kuulub tervenisti ainult koolile.


KARKUSE kool asub Tallinna kubermangus, Järva kreisis, Ambla kihelkonnas, Karkuse vallas ja on vallakool ehk külakool. Kuulub Eesti ülema kooli komisjoni valitsuse alla. Kool on tegutsenud alates 1860.aastast ja on mõeldud nii tüdrukutele kui poistele. Lapsed tulevad kodust kooli vaid tundide ajaks. Koolimaksu ei ole. Koolile kuulub üks koolituba mis tegutseb kahe klassilisena. Kool algab 15.novembril ja lõpeb 15.aprillil. Kogu koolitöö käib eesti keeles, vene keeles õpitakse vaid grammatikat. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Koorilaulu õpitakse. Koolis õpib 31 poissi ja 11 tüdrukut, kokku 44 õpilast. Kõik lapsed on usutunnistuse järgi protestandid, vanemate seisuse järgi talupoegade lapsed. Koolilaste vanus on 10 – 16 eluaastat.


KURGE kool asub Eestimaa Kubermangus, Järva maakonnas, Ambla kihelkonnas, Kurge vallas, Läste külas. Kool on mõisa ja valla kool, mis kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni alla. Koolis käivad nii poisid kui ka tüdrukud. Kooli tulevad lapsed kodust vaid tundide ajaks. Kool on lastele maksuvaba. Koolitöö käib vaid 1.klassis, algusega 15.oktoober – 15.aprill. Selles koolis õpitakse kõiki aineid ainult eesti keeles, vene keelt ei kasutata. Käsitööd ja põllumajandust ei õpetata, koolis õpitakse koorilaulu. Kokku on koolis 32 õpilast, 17 poissi ja 15 tüdrukut, kellede vanus jääb 10 – 16 eluaasta vahele. Usutunnistuse järgi on lapsed protestandid, vanemate seisuse järgi talupoegade lapsed. Kool asub mõisa ja valla poolt ehitatud oma majas.


KURU kool asub Tallinna kubermangus, Järva kreisis, Ambla kihelkonnas, Kuru külas. Kuru kool on valla kool ja kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni alla. Kool alustas tööd 1851.aastal. Koolis õpivad nii poisid kui ka tüdrukud. Tundidesse käivad lapsed kodudest. Puudub õppemaks. Koolil on üks õppetuba mis on jagatud kaheks klassiks. Kool algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Kogu õppetöö käib eesti keeles: lugemine, usuõpetus, Piibli lugemine, geograafia, kirjutamine, rehkendamine, laulmine. Lastele õpetatakse koorilaulu. Koolis on kokku 23 õpilast,12 poissi ja 11 tüdrukut, vanuses 10-16 eluaastat. Usutunnistuse järgi on kõik 23 last protestandid. Vanemate seisuse järgi talupoegade lapsed. Kooli jaoks on oma puumaja, mis valla poolt koolimajaks ehitatud, kus käivad nii mõisnike kui ka talupoegade lapsed. Mõisnike lastele on eraldi tunnid.


LÄPI külakool asub Tallinna kubermangus, Järvamaa kreisis, Ambla kihelkonnas, Lehtse vallas, Läpi külas. On vallakool, mis kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni alla. Kool alustas tegevust 1840.aastal. Nii poisid kui tüdrukud käivad koolitundidesse kodudest. Koolimaks puudub. Kooli kulud ühe koolitoa pealt tasuvad mõis ja vald. Kool on kaheklassiline. Kooliaasta algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Õppimine toimub eesti keeles: lugemine, usuõpetus, kirjutamine, rehkendamine, laulmine ja geograafia, õpitakse koorilaulu. Vene keeles õpitakse lugemist ja kirjutamist. Käsitööd ja põlluharimist ei õpita. Õpilaste arv on 34, 9 poissi ja 25 tüdrukut vanuses 10 – 16 eluaastat. Usutunnistuse järgi on lapsed protestandid. Esimeses klassis õpib 15 õpilast, teises klassis 19 õpilast. Vanemate seisuse järgi on õpilased talupoegade lapsed. Koolimaja on puust hoone, mis kuulub vallale ja mõisale.



Läpi külakool


LINNAPE kool ehk Ojaküla kool asub Tallinna kubermangus, Järvamaa kreisis, Ambla kihelkonnas, Linnape vallas, Ojakülas. See on külakool, mis kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni valitsuse alla. Koolimaja alustas tööd 1865.aastal. Koolis õpivad nii poisid kui ka tüdrukud. Tundidesse tulevad lapsed kodust. Õppemaks puudub. Koolimajas on üks õppetuba, mis on jaotatud kaheks klassiks. Õppetöö algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Eesti keeles õpitakse: lugemine, usuõpetus, kirjutamine, rehkendamine, laulmine, geograafia. Vene keeles õpitakse lugemist ja kirjutamist. Õpetatakse koorilaulu. Käsitööd ja põlluharimist ei õpita. Koolis on kokku 34 last, 18 poissi ja 15 tüdrukut vanuses 10 – 16 eluaastat. Usutunnistuse järgi on 21 esimese klassi ja 13 teise klassi last protestandid, kokku 34 last. Vanemate seisuse järgi õpivad koolis talupoegade lapsed. Kool asub oma puumajas, mis kuulub mõisale ja vallale.


RÄGAVEREkool asub Tallinna kubermangus, Järvamaa kreisis, Ambla kihelkonnas, Linnape vallas ning on vallakool. Kuulub Eestimaa kooli komisjoni valitsuse alla. Kool alustas tegevust 1865.aastal. Õppemaks puudub. Koolil on üks klassiruum, mida peavad üleval vald ja mõis. Koolis on kaks klassi. Õppetöö algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Koolitöö eesti keeles: lugemine, usuõpetus, kirjutamine, rehkendamine, geograafia, laulmine, õpetatakse koorilaulu. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Lapsi käib koolis 42, 20 poissi ja 22 tüdrukut vanuses 10 – 16 eluaastat. Usutunnistuse järele on õpilased protestandid. Vanemate seisuse järgi on kõik õpilased talupoegade lapsed. Koolil on oma puust maja, mis on mõisa ja valla poolt spetsiaalselt kooliks ehitatud.


MOE külakool asub Tallinna kubermangus, Järvamaa kreisis, Ambla kihelkonnas, Moe vallas ning on vallakool. Kuulub Eestimaa ülema koolivalitsuse alla. Kool asutati 1827.aastal. Kooliõpilased on nii poisid kui ka tüdrukud. Kooli tulevad õpilased vaid tundide ajaks. Õppemaks puudub. Ühte koolituba pevad üleval mõis ja vald. Koolis on kaks klassi. Õppetöö algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Eesti keeles õpiakse: usuõpetus, lugemine, kirjutamine, rehkendamine, laulmine, geograafia. Vene keeles: lugemine ja kirjutamine. Õpetatakse koorilaulu. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Kokku käib koolis 44 õpilast, 27 poissi ja 17 tüdrukut vanuses 10 – 16 eluaastat. Usutunnistuse järgi on kõik õpilased protestandid. Esimeses klassis õpib 18 õpilast, teises klassis 26 õpilast. Vanemate seisuse järgi käivad koolis talupoegade lapsed. Koolil on oma puust maja, mille vald ehitas spetsiaalselt kooli jaoks.


NAHE kool asub Tallinna kubermangus, Järvamaa kreisis, Ambla kihelkonnas, Põriki külas, on nii valla kui ka külakool. Kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni valitsuse alla. Kool alustas tegevust 1863.aastal. Koolis käivad nii poisid kui ka tüdrukud. Koolimajja käivad lapsed kodust tundide ajaks. Õppemaks puudub. Koolituba jaguneb kaheks klassiks. Koolitöö algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Eesti keeles õpitakse: usuõpetus, lugemine, kirjutamine, rehkendamine, laulmine, geograafia. Vene keeles lugemine ja kirjutamine. Lapsed käivad koolis 9 – 15 eluaasta vahel. Usutunnistuse järgi on kõik 25 õpilast protestandid, 11 esimese klassi õpilast ja 14 teise klassi õpilast. Koolis käivad 24 talupoegade last ja üks alama väikese ametniku laps, kokku 25 last. Koolimaja on väike puust oma maja, mis mõisa ja valla poolt selleks otstarbeks ehitatud.


PRUUNA kool kuulub Tallinna kubermangu, Järvamaa kreisi, Ambla kihelkonda, Pruuna vallas, Wedruka külas. Ametlikult vallakool. Kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni valitsuse alla. Kool alustas tööd 1842.aastal. Õpilased on nii poisid kui ka tüdrukud. Pruuna valla Wedruka kooli õpilased jäävad ööbima koolimajja, kuid on ka neid õpilasi, kes käivad kodunt. Õppemaks puudub. Koolis on kaks klassi. Õppetöö algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Suve jooksul tulevad lapsed kooli 10 korda „läbikatsumisele“ ehk katsetele. Eesti keeles õpitakse: usuõpetus, lugemine, kirjutamine, rehkendamine, laulmine, geograafia. Vene keeles: lugemine ja kirjutamine. Õpetatakse koorilaulu. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Lapsi on koolis 43, poisse 26, tüdrukuid 17 vanuses 10 – 16 eluaastat. Kooli kõik 43 õpilast on usutunnistuse järgi protestandid, esimeses klassis 24 õpilast ja teises klassis 19 õpilast. Kooli ehitas vald mõisa antud maa peale, maja on puust. Maja on küll kooli jaoks ehitatud, kuid pole veel kingitud ega ostetud päriseks. Koolmeistri palgaks on 10 rubla, mõisa poolt põllud, mille eest 70 rubla renti arvatud, sellega kokku on koolmeistri palk 80 rubla aastas.


TAPA kool asub Tallinna kubermangus, Järvamaa kreisis, Ambla kihelkonnas, Tapa külas ning on ametlikult külakool. Kuulub Eestimaa ülema kooli komisjoni valitsuse alla. Kool alustas tegevust 1842.aastal. Koolis käivad nii poisid kui tüdrukud. Koolitundidesse käiakse kodust. Õppemaks puudub. Kool on jaotatud kaheks klassiks. Õppetöö algab 15.oktoobril ja lõpeb 15.aprillil. Eesti keeles õpitakse: usuõpetus, lugemine, kirjutamine, rehkendamine, laulmine, geograafia. Vene keeles: lugemine ja kirjutamine. Õpetatakse koorilaulu. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetata. Kokku on koolis 57 last vanuses 10 – 15 eluaastat. Esimeses klassis käib 25 last, teises klassis 32 last. Usutunnistuse järgi on kõik 57 last protestandid. Vanemate seisuse järgi on õpilased talupoegade lapsed. Koolil on oma puust maja, mis kuulub kogukonnale ja ülalpidamine käib samuti kogukonna poolt. 1880.aastal on Tapa külakooli õpetaja talupoja seisuses Madis Lõõtsmann, Tõnu p. sünd. 1855.a.


UUDEKÜLA kool oli vallakool, mis kuulus Eestimaa ülema koolikomisjoni valitsuse alla. Koolis õppisid nii poisid kui tüdrukud. Õpilaste hulgas oli lapsi, kes tulid kooli kodust vaid tundide ajaks, kui ka neid, kes elasid koolimajas. Koolimaksu ei võetud. Kool oli kaheklassiline, kus õppetöö algas 15. oktoobril ja lõppes 15. aprillil. Õppetöö käis eesti keeles. Koolis käsitööd ja põlluharimist ei õpetatud. Koolis oli 19 tüdrukut ja 23 poissi. Vanemate seisus olid talupojad. Koolil oli omaenda puust maja. 1880. aastal oli kooliõpetajaks Jakob Karelson, Jakobi poeg, sündinud 1851. aastal. Õppinud Pilistvere kihelkonnakoolis, õpetas Uudekülas usuõpetust, kirjutamist, rehkendust, geograafiat, laulmist ja vene keelt.


JÄRVAJÕE kool asus Naistevälja külas. Oli vallakool, kuulus Eestimaa ülema koolikomisjoni valitsuse alla. Koolis õppisid nii poisid kui tüdrukud. Koolimaksu ei võetud. Kool oli kaheklassiline, algas 15. oktoobril ja lõppes 15. aprillil. Õppetöö toimus eesti keeles. Käsitööd ja põlluharimist ei õpetatud. Küll aga õpetati koorilaulu. Koolis õppis 1880. aastal 17 poissi ja 23 tüdrukut, kellede vanemad olid oma seisuselt talupojad. Koolil oli oma puust maja. Õpetajaks oli Karl Kok, Madise poeg, sündinud 1849. aastal. Ta õpetas usuõpetust, kirjutamist, rehkendust, geograafiat, laulmist ja vene keelt.


Tapa vald ja kinnismuistised
Ajaloolise Virumaa ja Järvamaa piir on olnud läbi aegade Soome lahte voolav Valgejõgi, ajaloolisel ajal on kandnud ka Järvajõe nime. Valgejõgi oli näiteks valduste piirijõeks Liivi sõja ajal, kui Järvamaa oli rootslaste ja Virumaa venelaste käes.
Endisaegsest Ambla kihelkonnast, kuhu äärealale jääb meie tänapäevane Tapa linn, pole õnnestunud leida veel mitte ühtegi kiviaja kinnismuistist. Hiljem, pronksiaja keskel (ca 1000 aastat e. Kr.) tekkisid esimesed püsiasulad Valgejõe ülemjooksule. Endise Moe mõisa Naistevälja küla maadel lääne ja loode suunas avastati juba 20. saj. algul 1x1,3 km alal mõnikümmend kivikirstkalmet ja hiljem paar väikeselohulist kultusekivi. A. Thomsoni poolt 1909-1910 aastatel  kaevatud kalmetes olid keskel kiviplaatidest kirstud koos luustikega. Kalmest leitud pronkspintseti järgi võib kaevatud kalmed dateerida 1. aastatuhande esimesse veerandisse e. Kr. Hulgaliselt pärineb pronksiaja keskpaigast väikeselohulisi kultusekive ja nendega samaaegseid kivikirstkalmeid. Esimene asustus pärineb ilmselt Soome lahe rannikualalt, mis paistis sel ajal silma ülerahvastatuse poolest. Uute viljelusmaade otsinguil jõudsid aktiivsemad asunikud piki jõgesid nende ülemjooksule, kus leiti eest viljakaid harimiskõlbulikke maid. Teine sisekolonisatsiooni soodustanud veetee on Jägala parempoolne lisajõgi Soodla, mille ääres on rida ürgseid asustuskeskusi. Lehtsest lääne ja loode poole jääval Läste küla maadel on registreeritud 16 väikeselohulist kivi. Neist vahetult ida poole jääva Pruuna küla maadel asuvad 7 väikeselohulist kivi moodustavad eelmistega ühe elujõulise asustuskeskuse.
Praegusaegse Tapa valla territooriumil on Lehtse üks esimesi kirjalikes allikates mainitud mõisasid (1467. aastal).  Asustustuumikuga liitub lõuna pool Rägavere, mille põldudel on laiali 7 väikeselohulist kivi. Lõunasse jääval Linnape avaratel ja maaparanduse ajal lagedaks tehtud põldudel on säilinud vaid 1 väikeselohuline kultusekivi. Teine selline kivi on lükatud põllult ära külamajade juurde. Linnape külast itta jääva Jootme küla maadel on avastatud rida samasuguseid muistiseid. Jootme külast kirde pool on üks kivi. Külast edela pool põldudel  on paar väikeselohulist kivi ja Villemi talust ida pool paari kivikalme põhjad ning Indreku talust idas üks väikeselohuline kivi ja -kalme. Räsna küla alal on säilinud paar kivikalmet ja 2-3 väikeselohulist kivi. Jootmest Tapa poole on muistised ilmselt suuremalt osalt hävitatud, kuid osa on kindlasti ka üles otsimata ja leidmata. Ainus kaitsealune objekt on siinkandis Tapa külas endise Männimäe juures asuv väikeselohuline kivi.
Muinasaja viimasest perioodist - nooremast rauaajast on leide mõnevõrra rohkem, kuid needki on saadud muististe lõhkumisel. Kihelkonna loodeosas Kalijärve kaldal paiknev Jäneda linnamägi on piirkonnas ainus ilmselt muinasaja lõpupoole rajatud linnusekoht.