1918-1940


Tapa alevik kuulus Lehtse valla ja Ambla kirikuvõimu alla. 11.09.1917 lahutati Tapa alevik Lehtse vallast ja tunnistati iseseisvaks üksuseks - aleviks. Esimeseks alevivanemaks valiti 07.01.1918 Villem Gabriel. Vabadussõja ajal 05.04.1918 võtsid saksa okupatsiooniväed üle Tapa alevi valitsemise. 24.12.1918 saabusid punaarmee üksused Tapale. 09.01.1919. aastal vabastati Tapa soomusrongide dessandi poolt punavõimust.
Alevivanematena on ametis olnud:
1. Villem Gabriel 17.01.1918 – 30.05.1919
2. Bernhard Rooba 30.05.1919 – 30.05.1921
3. Ludwig Ebruk 30.05..1921 – 15.08.1921
4. Heinrich Ruus 15.08.1921 – 16.02.1923
5. Johannes Kask 06.02.1923 – 21.06.1923
6. Villem Gabriel 21.06.1923 – 05.01.1924
7. Villem Gabriel 05.01.1924 – 17.01.1927


VILLEM GABRIEL
Sünd. 12.10.1865, surn. 02.02.1930


Villem Gabriel sündis Virumaal Küti vallas. Ta valdas vabalt peale emakeele ka saksa ja vene keelt. Koos isaga pidas Tapal 1889. aastal ehitatud kivimajas Pikk tnv. 3 talurahvakauplust. 1936. aastal ostis maja ära kohtuministeerium, kuhu paigutati Tapa politseijaoskond. V. Gabriel oli Tapa elektrijaama ehitamise mõtte algataja. Alevivanemana töötas jaanuar 1918 - mai 1919 ja juuni 1923 - jaanuar 1927. Viimati töötas Krediidipanga Tapa osakonna laekurina. Maetud Tapa vanale kalmistule.

Tapa nimetati linnaks Vabariigi Valitsuse otsusega 30.06.1926. Esimesed volikogu valimised linnaseaduse kohaselt toimusid 18. ja 19. detsembril 1926. Esimeseks linnapeaks valiti 17.01.1927 Ernst Grimm.



Tapa alevi volikogu 1924
Istuvad vasakult: Johannes Kask, Johannes Bötcher (Peetjärv), Willem Gabriel, Johannes Adamson (Alamäe), Gustav Klement
Seisavad vasakult: V. Kütt, Bernhard Rooba, Ivan Ivanov, Johannes Ruuse, Liborius Paal, Hans Saar, Voldemar Steinfeldt



Tapa esimene alevivanem Villem Gabriel


ERNST GRIMM
Sünd. 26.09.1891 Jänedal, surn. 21.08.1943 Sverdlovski oblastis


Ernst Grimm oli Tapal majaomanik Pikk tnv. 50. E. Grimmi valitsemisaeg linnapeana kestis kuni 29.05.1929, mil ta "kuridarviduste pärast Rakvere - Paide rahukogu prokuröri korraldusel arreteeriti". 1941. aastal tabas E. Grimmi sama saatus, mis enamikku Eesti Vabariigi linnapäid - ta küüditati Siberisse, kus ta suri 21.08.1943 Sverdlovski oblastis, Kirovi rajoonis Sosva sundtöölaagris.
Linnapea kohusetäitjaks määras Vabariigi Valitsus 29.05.1929 - 17. 01.1930 Johannes Ruuse.
J. Ruuse oli Ühispanga esimees, linna maksunõudja, Majaomanike Koja liige, Haridusseltsi esimees, lisaks olnud veel Tapa politseiülem ja koolmeister.



Ernst Grimm


17.01.1930 valiti Tapa teiseks linnapeaks Tõnis Rähn, sünd. 23.09.1878 Viljandi maakonnas, Olustvere vallas. Linnapea abiks oli Bernhard Rooba.



Tapa linnavalitsus 1930-ndatel


Kolmandad linnavolikogu valimised toimusid 14. ja 15.01.1934. a. Linnapeaks valiti tagasi senine linnapea Tõnis Rähn ja aprillis linnapea abiks Helmut Kiisk. Tõnis Rähn lahkus Tapalt 1935. aastal ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.



Tõnis Rähn


Seoses linnapea Tõnis Rähna lahkumisega enne oma valitsusaja lõppu valiti neljandaks linnapeaks volikogu otsusega 15.11.1935 Jaan Maidre, sünd. 15.04.1903 Tartus. Linnapea abiks jäi edasi Helmut Kiisk. 14.06.1941 arreteeriti Jaan Maidre ja küüditati Siberisse. 24.05.1942 lasti maha kinnipidamiskohas Sverdlovski oblastis.



Jaan Maidre 1939



Tapa linna volikogu 24.02.1928
Istuvad vasakult: Juhan Kroon, Konstantin Kaal, Paul Vaarask, Johannes Ruuse, Ernst Grimm, Hans Saar, Johannes Adamson (Alamäe), Voldemar Steinfeldt
Seisavad vasakult: August Tops, Liborius Paal, Hans Koplimäe, August Pallon, Johannes Kask, Jakob Roplik, Jaan Kütt, Villem Gabriel



Tapa linnavalitsus 24.02.1928
Istuvad vasakult: Hans Saar, Gerda Neidek (Udras), Ernst Grimm, Liidia Lurich (Taal), Johannes Adamson (Alamäe)
Seisavad vasakult: Johannes Toomel, Heinrich Liblikmann, Aleksander Spiegel, August Meder



Tapa linna volikogu 25.08.1931
Istuvad vasakult: Johannes Vannas, Johannes Adamson (Alamäe), Bernhard Rooba, Tõnis Rähn, Hendrik Elisson, Jaan Kütt, Johan Luuk
Seisavad vasakult: Paul Vaarask, Karl Rinne, August Pallon, Johann Pari, Johannes Ruuse, Tõnu Lutrik, Liborius Paal



Tapa linnavalitsus 25.08.1931
Vasakult istuvad: Vilhelmine Kokov (Vaimel), Gerda Udras, Liisa Vannas, Tõnis Rähn, Liidia Taal, Erika Toomel, Johannes Adamson (Alamäe), Hendrik Elisson
Seisavad vasakult: Bernhard Rooba, Eisen, Peeter Lainevool, Paul Ustav, Johannes Toomel, August Meder, Vladimir Pürje



Tapa linna volikogu 10.12.1935
Istuvad vasakult: Bernhard Rooba, Johannes Adamson (Alamäe), Helmi Kaber, Tõnis Rähn, Jaan Maidre, Jaan Mitt, Konstantin Kaal
Seisavad vasakult: Leonardo Valts, Johann Pari, A. Heinmets, Helmut Kiisk, Johannes Ruuse, August Jussmann