NÕUKOGUDE OKUPATSIOON 1940 - 1941

Alanud II Maailmasõda puudutas otseselt ka Tapa linna. Seoses saksa vägede eduka pealetungiga oli punaarmee sunnitud taganema. Täites Stalini käsku, jätta vaenlasele hävitatud maa, süüdati Tapa kesklinn hävituspataljoni ja kohalike nõukogude võimu toetajate poolt 3.08.1941. Sakslased vallutasid Tapa 4. augusti hommikul.

SAKSA OKUPATSIOON 1941 - 1944

Saksa okupatsiooni ajal oli Tapa linnapeaks aastail 1941 - 1942 Arno Niitme. Viienda linnapea abiks jäi Evald Tiits. Seoses A. Niitme määramisega Tapa Gümnaasiumi direktoriks, andis ta 1942. aastal alguses linnavalitsuse juhtimise üle endisele Soomusrongirügemendi ohvitserile kapten Jaan Adelile.
(Riigihoidja Konstantin Päts oma käskkirjaga ülendas auastmes Eesti ohvitserid alates 24. veebruarist 1938, sealhulgas Tapa soomusrongirügemendi leitnandi Jaan Adeli kapteniks.)


ARNO NIITME
sündis 02.07.1909 Tartus, surn. 29.01.2002 Los Angeles, USA

Arno Niitme oli Tapa Ühisgümnaasiumi võimlemise- ja riigikaitseõpetaja, Tapa Gümnaasiumi direktor 1941-1943, 1944 Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor ja Eesti meister kümnevõistluses 1932 ja 1933.
Sõjapõgenikuna emigreerus Saksamaalt 1950. aastal Ameerika Ühendriikidesse, kus 1999. aastal pühitses oma 90. juubelit.


Arno Niitme


Viimaseks sõjajärgseks, kuuendaks linnapeaks 1943 - 1944 Tapal sai Valter Perem, sünd. 11.03.1909 Paasveres. 1943. aastal oli ta Tapal Ühispanga juhataja. Ka temast sai sõjapõgenik.

 

Valter Perem
Sünd. 11.03.1909 Paasvere v., Virumaa, surn. 18.09.1956 Göteborg, Rootsi.


Valter Perem lõpetas Rakvere Gümnaasiumi 1928. aastal. 1937 õppis Tartu Ülikoolis majandust. 1943 oli Tapa linnapea ja Tapa Ühispanga juhataja.
1944. aastal põgenes Rootsi.

 

Valter Perem


ENSV



Tapa linna Rahvasaadikute Nõukogu 1984 - 1987, Täitevkomitee esimees Malle Iila

Tapa linna Täitevkomitee hoone 1980-ndatel aastatel

 


Tapa linna Täitevkomitee hoonel asunud silt 1980-ndatel aastatel


Tapa linna TSN, RSN Täitevkomitee esimehed:
1. Leonardo Valts juuni 1940 – august 1941
2. August Paluvee sept. 1944 – veebr. 1945
3. Aavo Selirand märts 1954 – sept. 1945
4. Hans Arjakse sept. 1945 – juuni 1947
5. Roman Vana juuli 1947 – nov. 1947
6. Alfred Matson nov. 1947 – veebr. 1949
7. Hans Arjakse veebr. 1949 – jaan. 1951
8. Jaan Mürk jaan. 1951 – märts 1952
9. Rudolf Jurtom märts 1952 – märts 1953
10.Minna Hütt märts 1953 – märts 1957
11.Adele Jalakas aprill 1957 – märts 1961
12.Feliks Seidelberg aprill 1961 – märts 1965
13.Eduard Hekk aprill 1965 – juuni 1971
14.Maimu Kozlova juuli 1971 – okt. 1983
15.Malle Iila veebr. 1984 – jaan.1990
16.Raivo Raid jaan. 1990 – juuli 1991

Viimane Tapa Rahvasaadikute Nõukogu täiskoosseisus valiti taasiseseisvumise künnisel. Nõukogu elas üle riigipöördekatse augustis ja töötas kaks aastat Eesti Vabariigi ajal volikoguna. RSN 20. koosseisu 1. istungjärk toimus 4.01.1990. Tapa linna RSN Täitevkomitee esimeheks valiti Raivo Raid.