Tapa muuseum avati linna munitsipaalasutusena külastajatele pidulikult 10. juunil 1994. aastal. Muuseumi hooneks ostis linn perekond Negusele kuulunud amortiseerunud elumaja, mis on ehitatud 1934. aastal.

Muuseum kogub, talletab ja eksponeerib esemeid, fotosid ja dokumente, mis on seotud Tapa valla aja- ja kultuurilooga. Püsiekspositsioon annab ülevaate Tapast kui raudtee- ja sõjaväelinnast, vorstilinnast, siin asunud Tapa külaolustikust, tööstusest, koolidest, kirikutest, tuletõrjest, Soomusrongirügemendist, linna valitsemisest läbi aegade ja Tapa endisest ja ühtlasi ka viimasest mõisnikeperest von Fockidest.

Teise korruse näitusesaalis toimuvad vahetatavad näitused, mis tutvustavad Tapaga seotud tähtpäevi, inimeste tegemisi ja harrastusi nii Tapalt kui kogu vallast.

Tapa muuseumis on võimalik sirvida temaatilisi albumeid, lugeda H. Allandi poolt välja antud Tapa linna tutvustavaid raamatuid, huvilised võivad sirvida Boris Krõlovi koostatud materjale Tapa Kaitseliidust, küsida võib "Memento" Liidu väljaannete digitaliseeritud materjale, võimalik on skaneerida ja printida fotosid ja dokumente.

HINNAD:

 

Alates 10.11.2011 kehtivad Tapa Muuseumis ja Lehtse Koduloomuuseumis uued piletihinnad:

Pilet täiskasvanule  0.50 EUR
Sooduspilet õpilastele ja pensionäridele 0.20 EUR
Perepilet 0.80 EUR
Külastamine gruppidele giidi saatel 8.00 EUR
Külastamine õpilasgruppidele giidi saatel 2 EUR

 

Tapa Muuseum teeb koostööd ka Innovatsioonimuuseumiga ja monumentide netikataloogiga aadressidel:
www.innovatsioonimuuseum.ee
www.monument.ee

 

LEHTSE KODULOOMUUSEUM
Rägavere tee 19, II korrus
Muuseumit saab külastada ettetellimisel telefonidel: 53942366 ja 38 33465 Jüri Freimann või 32 20060 ja 55928117 Tiina Paas.

 

HINNAD:

Pilet täiskasvanule  0.50 EUR
Sooduspilet õpilastele ja pensionäridele 0.20 EUR
Perepilet 0.80 EUR
Külastamine gruppidele giidi saatel 8.00 EUR
Külastamine õpilasgruppidele giidi saatel 2.00 EUR

Lehtse Koduloomuuseum asutati 1991. aastal endisesse Lehtse Põllumeeste Seltsi pangamajja (Rägavere tee 10), mis on ehitatud 1913. aastal. Siin peeti kunagi mitmeid pidusid , kursusi ja rahvakoosolekuid.
Nõukogude okupatsioon likvideeris panga 1940. aastal. Saksa okupatsiooni ajal oli majas komandatuur ja omakaitse staap, peale sõda ajutiselt raamatukogu ja vallavalitsus. 1955 - 1983 tegutses hoones Lehtse Rahvamaja ning seejäärel näidati ainult filme.
1991. aasta suvel alustas suures saalis tegevust kõrts "Kontrabass", sama aasta detsembris oli Lehtse Koduloomuuseumi avamine. Praeguseks on muuseumis üle 5000 säiliku, neist hinnalisemad on Lehtse mõisa viimase paruni Friedrich Hoyningen-Huene jalutuskepp-iste ja tugitool. Ka munakaal on harukordne eksponaat. Säilinud on valla volikogu protokollide raamat 1914 - 1916.
Muuseumi eesmärgiks on säilitada ja tutvustada Lehtse aleviku ja valla ajalugu ning vaatamisväärsusi.
Talveperioodil on Lehtse Koduloomuuseumi näitustesaal avatud Rägavere tee 19 II korrusel, kust soovi korral saab koos Jüri Freimanniga külastada ka Rägavere tee 10 asuvat muuseumimaja.
Huvitavaid elamusi soovides, Lehtse Koduloomuuseum.

 

Et heita pilk Lehtse Koduloomuuseumi, vajuta Albumisse.

 

 

Väike ülevaade Lehtse ajaloost kuni 1940. aastani kirjutab Heivi Truu.

Järvamaal Ambla kihelkonnas asuv Lehtse on suhteliselt noor asula, mille tekkele andis põhjuse raudtee. Paldiski – Peterburi raudtee valmis 1870.aastal. Tallinnast Tapa jaamani oli algul vaid kaks jaama: Raasiku ja Aegviidu. Hiljem avati Jäneda mõisniku palvel reisijate platvorm Jänedal ning 1876. aastal Pruuna ja Lehtse mõisa piirile. Esimene, puust jaamahoone valmis 1878. aastal ja peatuse nimeks oli Vedruka pooljaam, see oli küla nime järgi, mille lähistel peatus asus. Esimeseks jaamaülemaks sai Eduard Porrmann. Siinkandis asusid mõisad teineteisele väga lähedal, eriti väikevahe oli Lehtse ja Pruuna mõisate vahel, linnulennult umbes 0,5 km. Lehtse mõis oli ordumeistri poolt 1467. aastal antud Hans von Lechtesele rüütlimõisana, temalt pärinebki mõisa nimi. Pruuna mõis kandis algul nime Kõrvenurme (Corbenorm 1478), hilisema nime sai omaniku Brun von Drotzhageni järgi. 1866 - 1919 valdas Lehtse mõisa parun Friedrich Alexander vabahärra von Hoyningen-Huene. Pruuna mõisnikuks oli aga Eduard von Dellingshausen. Parun Huene püüdis igal alal esimene olla ja naabrit üle trumbata. Nii on teada Lehtse mõisa ja Kurge viinavabriku vahel juba mõnda aega eksisteerinud kõnetraadi pikendamisest Lehtse raudteejaamani (õieti küll Vedruka jaamani) 1884.aastal. Arvatavasti oli see esimene kõnetraat raudtee ja mõisa vahel Eestis. Vahemaa oli 3 ja ½ versta. Esimene jaamahoone hävis tulekahjus 1890. aasta paiku. Oli vaja uut hoonet. Siis olla Lehtse ja Pruuna parunid omavahel ärbelnud, et kelle mõisa maadele ehitatakse uus raudteejaam, selle mõisa nimi jaamale jääb. Lehtse parun Huene oli võidukam, ta finantseeris osa raudteejaama ehitusest ja nimeks sai Lehtse. Kuni uue hoone valmimiseni kasutati selleks tänaseni säilinud praeguse jaama juures asuvat raudteemaja, mis oli ühtlasi jaamaülema elumajaks.
1892/93 aastatel valdade reformi tulemusena ühendati seni Ambla kihelkonnas eksisteerinud 25 mõisavalda kolmeks suuremaks: Lehtse, Ambla ja Nõmmküla valdadeks. Et ühendatud vald saaks tema mõisa nime ja asuks talle võimaluste piires lähemal, ehitas Lehtse parun valla- ja kohtumaja, mis õnnistati sisse 17.01.1894 ja oli esimene hoone tulevases Lehtse alevikus. Uus jaamahoone ehitati põhiliselt 1895. aastal, sisse õnnistati 27.10.1896 ja on säilinud kuni tänaseni. Jaamahoone võeti arhitektuurimälestisena muinsuskaitse alla 1989. aastal.
Pärast raudteejaama valmimist algas majade ehitamine jaama lähistele. Lehtse parun Friedrich von Huene andis siin majaaluseid maid rendile lepingu alusel.Keegi Wichmann ehitas esimese elumaja Ähvardi (Evarti) renditalu maadele 1898. aastal. Üheks esimeseks ehitajaks oli ka Otto Hinzenberg, kelle maja-kauplus valmis 1904. aastal ja on säilinud tänaseni. Selle vastas asunud nn. Kivisepa pood on aga hävinud.
Parun Huenega juhtus igasugu asju ja ta andis ise huvitavatele juhtumustele põhjust. 1916. aastal teatas „Tallinna Teataja“ järgmist: “Lehtse parun Huene käes on Evarti talu, mille krunt Lehtse jaama juures. Parun rendib nimetatud talumaast majade aluseks platsisid välja ja võtab sellest omale sissetulekuid, kuid ei taha aga aealjuures kohamaksusid, nagu valla- ja kirikumaks, mitte maksta. Parun on küll õige agar talumeestelt kirikumaksusid sisse nõudma laskma, kui aga tal enesel need maksud õiendada tulevad, siis tõrgub ta õige visalt vastu. Nende maksude võlgade tasumiseks kirjutas Lehtse valla politsei nõudmise peale juulikuu lõpul Lehtse mõisas sugupulli üles, mis nüüd oksjonil müügile tuleb.“ („Tallinna Teataja“  05.08.1916)
Parun Fr. Huene kiri Tallinna Teatajale 09.08.1916: “Evardi“ talukohta ammo ei ole enam olemas, vaid selles paigas seisab Lehtse alev, sest koha maad, mis raudtee ehitusest üle jäid, jaotas maamõõtja Breyer 1878. aastal 94 krundiks, kellest esimesed mõisa herra oma vallale kohtu maja alla kinkis ja peale selle teised kord korralt välja rentis ja ära müüs..., ...seal on raud tee hooneid, ühisuse pank, köie vabrik, mitu meiereid, poodisi ja muud elu majad.“ (Paruni kirjaviis on säilitatud.)
1903. aastal alustas tegevust Lehtse piimatalituse-ühisus. Seni, kui vabrikut ehitati, veeti piim Peterburgi. Lehtse parunilt osteti üks puumaja 800 rubla eest, kuhu masinad algul inimeste või hobuste jõul käima pandi. Otto Hinzenberg oli energiline ühiskonnategelane Lehtses. Veel Amblas elades oli ta sealse Haridusseltsi juhatuses ja tema ettepanekul alustati Ambla koolimaja ehitamist. Lehtseski näitas ta mitmes ettevõtmises oma initsiatiivi üles.
29.04.1907 pidas noor põllumeesteselts „Majapidaja“ oma avamiskoosolekut. Esimeheks valiti Läste küla Väljape talu peremees J. Soosõrv, abiks O. Hinzenberg, kirjatoimetajaks kooliõpetaja N. Traks, abiks Kuulmata, kassahoidjaks G. Adamson, abiks R. Inglist. Plaanis oli töötada väga laia programmi järgi, selts pakkus kõigile kõike, taheti, et iga seltsist osavõtja võiks targaks saada. („Sõnumed“ 03.05.1907.)  05.10.1908. toimus Lehtse põllumajanduslise seltsi „Majapidaja“ aia- ja puuviljanäitus. Juba 1907. aasta suvel tehti esmakordselt katset turbalõikamisega, esiotsa ainult loomadele allapanemiseks. Kuna Lehtse ümbruses oli turbasood üpris palju, loodeti seni kõlbmata rabast kohalikele põllumeestele head rahaallikat. 30.12.1908. toimus „Majapidaja“ initsiatiivil Lehtse laenu- ja hoiuühisuse „Toetaja“ asuatajaliikmete koosolek. M. Kask arvas oma kõnes, et siinkandis on toetust kõige enam vaja ühispiimatalitustele, turbatööstusele ja kaugemas tulevikus avatavale ühiskauplusele. 1909. aastal asutati „Majapidaja“ eestvedamisel ka turbatarvitajate ühisus, samuti pulliühisus. Oktoobris 1909 aastal peeti ära aia- ja juurviljanäitus. 1910. aastal astus vallavalitsus „Toetaja“ liikmeks, laenas 1000 rubla, et maksta kooliõpetajatele palka. Selleks ajaks oli „Toetajal“ juba 130 liiget. „Toetaja“ oli arvatavasti üpris edukas, sest „Tallinna Teataja“ kirjutas 1914.aastal: „Eesti hoiu-laenuühistustest on Lehtse „Toetaja“ vast esimene, kes enesele oma maja üles ehitas. Pühapäeval, 12. jaanuaril s.a., viis aastat peale ühisuse tegevuse alustamist oli Lehtses uue maja pühitsemine, millest palju kohalikke elanikke ja ka mitmed kutsutud võerad eemalt olid osa võtmas. Õnnistamist toimetasid Tapa preester K. Janson ja Ambla õpetaja J.Wilberg... Luteri usu vaimulikku talitust kaunistasid Ambla keelpillide orkester ja Lehtse Segakoor. Praegu on liikmete arv 500 ümber...“
Lehtse põllumeeste Seltsi Laenu- ja Hoiuühisuse „Toetaja“ majal (rahvasuus lihtsalt pangamaja) on Lehtse elus olnud väga tähtis koht, ta on olnud pangamaja, seltsimaja, rahvamaja, kultuurimaja, kinomaja, baar „Kontrabass“ ning praegu asub siin Lehtse Koduloomuuseum (alates 1991. aastast.)
1912. aastal asutati Lehtse Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts, 1918. aastal aga Lehtse Tarvitajate Ühisus. Raudteejaama vastas üle tee oli mõisa meierei, mille kivimüüridele on praeguseks ehitatud elumaja. 17.08.1920. registreeriti Lehtse Masinatarvitajate Ühisus.

 

E. Laupa

 

Lehtse Tarvitajate Ühisus

 

Lehtse ühispank Teataja